Enamat kui süsteemne rivaal: Hiina kui ELi julgeoleku proovikivi

Praegune ELi lähenemine suhetele Hiinaga põhineb 2019. aastal liikmesriikide poolt vastu võetud dokumendil „EL ja Hiina – strateegiline väljavaade“. Strateegiline väljavaade tõi kaasa muutuse ELi seisukohtades Hiina suhtes, liikudes kaugemale üksnes majanduslikest kaalutlustest ning kirjeldades Hiinat kolmeplaaniliselt: koostööpartneri, majandusliku konkurendi ja süsteemse rivaalina.

„Süsteemsest rivaalist“ on praktikas saanud paindliku tähendusega silt, mida kasutatakse kirjeldamaks mitmesuguseid väljakutseid ELi ja Hiina suhetes.

Kuigi dokumendis selgitatakse veidi ELi Hiina-poliitika kahte esimest tasandit, tutvustatakse kolmandat – „süsteemset rivaali“ – vaid põgusalt sõnadega, et Hiina on „süsteemne rivaal, kes edendab alternatiivseid valitsemisviise“. Sellest ajast saadik on „süsteemsest rivaalist“ kui ainsast n-ö negatiivsest kategooriast praktikas saanud paindliku tähendusega silt, mida kasutatakse kirjeldamaks mitmesuguseid väljakutseid ELi ja Hiina suhetes, kui need ei sobitu kahe esimese, selgemalt defineeritud tasandiga.

Paraku jäävad julgeolekuküsimused ELi Hiina-poliitika alusdokumendis vaid pealiskaudselt käsitletuks, hoolimata Hiinaga seonduvatest püsivatest julgeolekuohtudest. Veelgi enam, pärast dokumendi vastuvõtmist on Euroopa julgeolekumaastik drastiliselt muutunud, peamiselt Venemaa ebaseadusliku Ukraina-vastase sõjalise rünnaku tõttu. Hiina toetus Moskva sõjategevusele kahjustab otseselt Euroopa julgeolekut. Samas on oluline rõhutada, et Hiina paneb ELi julgeoleku proovile mitte ainult seetõttu, et ta pakub Venemaale tuge, vaid ka otse: mitmesuguste põhjalikult dokumenteeritud hübriidtegevustega.

Hiina ja Venemaa üksmeel

Kuigi Hiina on korduvalt kinnitanud oma neutraalsust, on ta tegelikult olnud Venemaa ebaseadusliku Ukraina-vastase sõjalise agressiooni „otsustava tähtsusega võimaldaja“. Hiina tarnib Venemaale kahesuguse kasutusega kaupu, aitab sanktsioonidest kõrvale hiilida ja toetab Venemaa hübriidoperatsioone. ELi ja Ukraina ametnikud on näidanud, et Hiinast on saanud Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest kõrvale hoidmise keskus – Hiina täidab Venemaa jaoks tarnija rolli ja lisaks pakub talle lääne kaupade sissevedamiseks transiiditeed.

Ainsaks positiivseks rolliks võib Hiina puhul pidada tema panust Venemaa liiga räigete tuumaähvarduste pidurdamisse.

EL on kehtestanud Hiina majandusüksuste vastu sanktsioone, kuna need on Venemaale tarninud drooni- ja mikroelektroonika ehituseks vajalikke komponente. Hiina ametnikud ja riigi kontrolli all olev meedia on levitanud Venemaa propagandat ja väärinfot. Hiina on korduvalt kritiseerinud Venemaa-vastaseid sanktsioone ning järjekindlalt süüdistanud läänt sõja alustamises ja õhutamises. Ainsaks positiivseks rolliks võib Hiina puhul pidada tema panust Venemaa liiga räigete tuumaähvarduste pidurdamisse.

Diplomaatilises suhtluses Hiinaga on EL tervikuna ja liikmesriigid üksikult rõhutanud ikka ja jälle, et Hiina toetus Venemaale on põhiline tegur, mis häirib ELi ja Hiina suhteid. Peale selle on Pekingil palutud kasutada oma mõju Moskva üle, et aidata lõpetada Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Seni pole ELi juhtide ja diplomaatide üleskutsetel aga olnud tegelikku mõju, sest Hiina jätkab Venemaa sõjamasina toetamist, õõnestades sellega otseselt Euroopa julgeolekut.

Oht julgeolekule ja väärtustele

Lisaks Venemaa toetamisele paneb Hiina ka ise Euroopa julgeoleku proovile. Riskid tulenevad võimalikest konfliktidest Taiwani ja Lõuna-Hiina mere pärast, ELi liikmesriikide vastu suunatud Hiina hübriidtegevustest ning majandus- ja kaubandussidemete kasutamisest poliitilise survevahendina.

Kui India ja Vaikse ookeani piirkonnas peaks puhkema konflikt, oleksid sellel üleilmsed tagajärjed. Euroopa Komisjoni presidendi erinõuniku Sauli Niinistö koostatud aruandes rõhutatakse, et Hiina rünnak Taiwani vastu või konflikt Lõuna-Hiina meres võib mõjuda Euroopa majandusele ja julgeolekule „jalustrabavalt“ ning tõenäoliselt kutsuks esile Venemaa oportunistlikku käitumist mõne ELi liikmesriigi vastu.

EL on otseselt haavatav Hiina hübriidtaktika (spionaaži, küberrünnakute ja tehnoloogia abil sisseimbumise) suhtes.

Ehkki võimalik Hiina algatatud sõjaline konflikt India ja Vaikse ookeani piirkonnas on suur murekoht, on EL otseselt haavatav Hiina hübriidtaktika (spionaaži, küberrünnakute ja tehnoloogia abil sisseimbumise) suhtes, mille kohta on järjest rohkem kinnitust leidnud juhtumeid. Eestis on süüdi mõistetud ja Saksamaal vahistatud inimesi, keda on kahtlustatud Hiina heaks luuramises. Hiljutisse Läänemere sidekaablite lõhkumisse olid segatud Hiina laevad. Belgias värbas Hiina luureteenistus poliitiku, et ta mõjutaks poliitilist arutelu ja kahjustaks Pekingi suhtes kriitilise teaduri mainet. EL on nimetanud hübriidtaktika kasutamist nii riikide kui ka valitsusväliste osalejate poolt ohuks oma julgeolekule ja väärtustele ning on osutanud selgelt Hiinale kui riigile, mis ajab poliitikat kübervahendite ja hübriidtaktika abil.

Mitmete Euroopa Liidu riikide ohuhinnangud kinnitavad tõsiasja, et Hiina on võtnud ELi otseselt sihikule. Rootsi julgeolekuteenistus peab Hiinat koos Venemaa ja Iraaniga suurimaks ohuks Rootsi julgeolekule ning kinnitab, et Peking üritab mõjutada otsustusprotsesse Stockholmis. Taani julgeoleku- ja luureteenistuse sõnul proovib Hiina külvata Euroopa riikide vahel erimeelsusi, et lõhestada ELi ühtsust Hiinaga seotud riskide maandamisel. Belgia riiklik luure- ja julgeolekuteenistus kinnitab samamoodi, et Hiina püüab kahjustada riikidevahelisi suhteid Euroopa sees. Saksamaa föderaalse julgeolekuteenistuse arvates katsub Peking luua kommunistliku partei eesmärkide jaoks soodsat keskkonda väljaspool Hiina piire ja otsib mõjukaid poliitikuid, kes võtaksid sõna Hiina huvide kaitseks.

Hulk Hiina küberrühmitusi on suunanud oma tegevuse ELi vastu, kusjuures mitmeid neist saab otseselt seostada Hiina riigiga. Lääne küberjulgeolekuteenistused on Pekingi suhtes kriitiliste Euroopa riikide valitsuste ja seadusandjate, aga ka mereuuringute ja tehnoloogia arendamise vastu suunatud kübertegevuse omistanud Hiina riiklikult toetatud rühmitustele. EL on kehtestanud sanktsioonid rühmitusega APT10 seotud inimeste ja organisatsioonide vastu – sellel rühmitusel on seosed Hiina riikliku julgeolekuministeeriumiga.

Hiina kõrgtehnoloogiast võib saada vahend andmete kogumiseks, luuramiseks ning strateegilise sõltuvuse süvendamiseks.

Teistes riikides infoga manipuleerimiseks ja välissekkumiseks kasutab Hiina laia taktikaliste vahendite arsenali. Need omakorda võivad olla kombineeritud muude hübriidohtude vormidega, näiteks majandusliku survestamise ja küberoperatsioonidega. Lisaks väärinfo levitamisele on Euroopas täheldatud inimeste ja organisatsioonide hirmutamist ja vaigistamist Hiina asjaosaliste poolt.

Julgeolekumured puudutavad ka Hiina päritolu tehnoloogiat. Sellised meetmed nagu ELi pakett 5G-võrkude turvalisuse tagamiseks võeti vastu eelkõige Hiina tarnijatega seotud julgeolekuriskide tõttu. Eesti välisluureamet juhtis hiljuti tähelepanu Hiina elektriautode ja elektrivõrguseadmetega seotud julgeolekuriskidele. Sellisest kõrgtehnoloogiast võib saada vahend andmete kogumiseks, luuramiseks ning strateegilise sõltuvuse süvendamiseks. Äärmuslikel juhtudel võib Hiina saada olulise kontrolli Euroopa elutähtsa taristu osade üle.

Üha rohkem teeb ka muret Pekingi kalduvus kasutada majanduslikku sõltuvust Hiina poliitikale vastu astuvate riikide survestamiseks ja karistamiseks, mis mõjutab kogu Euroopa heaolu ja julgeolekut. Mõned ELi riigid on Hiina majanduslikku survestamist juba tunda saanud. Näiteks Leedu puhul ei piirdunud survepoliitika mõned aastad tagasi pelgalt Hiina ja Leedu otseste majandussidemetega, vaid Hiina avaldas survet ka hargmaistele lääne ettevõtetele, et need katkestaksid sidemed Leeduga. Selline majanduslike sidemete ja sõltuvuse relvana kasutamise oht suureneb veelgi, kui näiteks peaks puhkema konflikt Taiwani ümber.

Järeldused ja soovitused

Hiina toetus Venemaale on seni olnud peamine põhjus üleskutseteks käsitleda Hiinat julgeolekuohuna ELile. Siiski tuleb öelda, et ka enne täiemahulist sõda Ukrainas, isegi kui ELi ja Hiina suhted näisid olevat positiivsed, jätkusid Hiina-poolne spionaaž, küberrünnakud, infomanipulatsioon, välissekkumine ja majanduslik survestamine ELi suunal. See näitab selgelt, et EL ei saa Hiinast lähtuvate julgeolekuohtude maandamises loota ainult viimase heale tahtele ja diplomaatiale. ELi vastu suunatud Hiina hübriidtegevus muudab üha keerulisemaks Pekingiga suhete jätkamise ilma Hiinast tulenevaid julgeolekuriske põhjalikult arvesse võtmata.

EL peaks tunnistama tegelikkust ja ütlema selge sõnaga, et Hiina paneb Euroopa julgeoleku proovile, mis lisaks „Strateegilise väljavaate“ Hiina-käsitluse kolmele olemasolevale tasandile veel neljanda. See ei tähendaks ainult retoorilist muutust, vaid vajalikku sammu, mis viiks ELi poliitika vastavusse tegeliku olukorraga. Lisaks annaks see liikmesriikidele terviklikuma aluse, mille põhjal oma suhteid Hiinaga eri tasanditel vormida.

Selgelt sõnastatud n-ö julgeolekutasand ELi Hiina-poliitikas võimaldaks liikmesriikidel paremini tegevust kooskõlastada ja vältida juhuslikke lahendusi.

Ühtsem poliitika: Hiinat ei peaks vaatama üksnes riigina, vaid globaalse mõjuga süsteemse nähtusena, millega tuleb ELi poliitika kujundamises arvestada peaaegu kõigis poliitika valdkondades. Kui nimetada Hiinat ametlikult julgeoleku proovikiviks, aitaks see kasvatada ühtsust kõigis poliitika valdkondades ning Euroopa Liidu riikide ja institutsioonide vahel. Erinevad algatused, mis küll ei tarvitse nime poolest olla suunatud Hiina vastu, kuid on olnud ajendatud Hiina tegevusest – näiteks eespool nimetatud 5G turvameetmed – näitavad, EL juba kaudselt tunnistab Hiinat julgeolekuohuks. Paraku jäävad üksikud algatused seni sageli juhuslikeks või reaktiivseteks, kuna puudub selge ja terviklik raamistik. Selgelt sõnastatud n-ö julgeolekutasand ELi Hiina-poliitikas võimaldaks liikmesriikidel paremini tegevust kooskõlastada ja vältida juhuslikke lahendusi.

Süstemaatilisem ohuhinnang: aitaks samuti kinnistada arusaama, et liikmesriigid peavad käsitlema Hiinaga seotud julgeolekuriske laiemalt ja terviklikumalt, minnes kaugemale vaid nendest konkreetsetest valdkondadest, millega tegeletakse olemasolevates ELi algatustes. Nii saaksid Euroopa Liidu riigid langetada Hiinaga suheldes põhjalikumalt kaalutud otsuseid ja olla valmis pikaajalisteks strateegilisteks valikuteks, selle asemel et reageerida igale uuele ohule siis, kui see esile kerkib.

Riikide muredega arvestamine: mitme liikmesriigi julgeolekuteenistused on juba lisanud oma peamiste julgeolekuohtude loetellu Hiina, pidades eelkõige silmas Pekingi lähedasi suhteid Moskvaga. ELi tasandil liikmesriikide mure ametlikult ja ühiselt tunnistamine aitaks ehitada ühtsust Hiina-poliitikas. Samuti pakuks see liikmesriikidele kaitset Hiina võimalike vastumeetmetega üksinda silmitsi seismise eest. Üks või teine liikmesriik saaks mõnele julgeolekut kahjustavale Hiina tegevusele avalikult tähelepanu juhtides toetuda ühisele lähenemisele.

Avalikkuse ja huvirühmade teadlikkuse kasv: selge ja avalikult välja öeldud sõnum, et Hiina paneb ELi julgeoleku proovile, kasvataks teadlikkust mitte ainult valitsusasutustes, vaid ka ühiskonnas laiemalt. See aitaks vähendada ELis laialt levinud teadmatusest või naiivsusest tulenevat haavatavust Hiinaga seotud riskide suhtes – seda nõrkust kasutab Hiina välissekkumises pidevalt ära. Selge määratlus ja järjekindlalt edastatud sõnum aitaks tugevdada kohalike omavalitsuste, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ning piirkondlike asutuste valvsust, kes muidu võivad teadmatusest sattuda Hiina mõju alla. See omakorda kasvataks kogu ühiskonna vastupanuvõimet Hiina hübriidohtude suhtes.

Sõnum Pekingile: Hiina selge määratlemine julgeoleku proovikivina annaks Pekingile signaali ELi riikide tõsisest murest ning näitaks, et Hiina peab Euroopa julgeoleku õõnestamise eest teatud hinda maksma. Kuigi Hiina võib seepeale vastata diplomaatilise või majandusliku survestamisega, kinnitaksid sellised sammud ainult ELi otsuse põhjendatust käsitleda Hiinat julgeoleku proovikivina.

ELis laialt levinud teadmatusest või naiivsusest tulenevat haavatavust Hiinaga seotud riskide suhtes kasutab Hiina välissekkumises pidevalt ära.

Lõppude lõpuks ei tulene julgeolekuriskid ELi jaoks ainult Hiina asjaosaliste konkreetsetest tegudest, vaid ka kogu Hiina süsteemi olemusest. Hiina Kommunistlik Partei on asetanud end seadusest kõrgemale; riik ja partei on olemuslikult läbi põimunud; partei soovib kontrollida riigi sees kõiki ühiskondliku elu aspekte ja on valmis oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ära kasutama kõiki sektoreid, kaasa arvatud erasektorit.

Tõendatud julgeolekuohtudega arvestamine peaks olema lahutamatu osa realistlikest mitmetahulistest suhetest Hiinaga, et sedasi saaks kaitsta ELi pikaajalisi huve. See ei tähendaks täielikku eemaldumist, vaid suhetele Pekingiga lähenetaks riskiteadliku strateegiaga, mis kaitseb ELi väärtusi ja julgeolekut. Isegi praegune murrang transatlantilistes suhetes ei tohiks ELi Hiinast tulenevate ohtude suhtes vähem tähelepanelikuks muuta.