Eesti ja Läti. Erisuhte anatoomia
Lätil ja Eestil on erisuhe. Mõlema maa presidendid on oma ametiaja ühe esimestest visiitidest teinud kas Riiga või Tallinnasse. Eesti kaitseväelastele on Läti polügoonid pea sama tuttavad kui Võrumaa-Harjumaa metsad, tippjuhid Tallinnast käivad Riias tööl ja lõunaeestlased osturetkedel. Kristian Jaak Peterson pani mõned oma kõige mõjukamad luuleread kirja Riias. Ning ühe riigi edu Eurovisioonil – vahest banaalsel, kuid masside psühholoogia osas siiski kõnekal popkultuuriüritusel – teeb rõõmu ka inimestele teisel pool piirijoont.
Selliselt seda erisuhet tavaliselt kirjeldatakse. Siinpool piirijoont võib-olla vähem tuntud on fakt, et läti rahvuseepose “Lāčplēsis” ehk “Karutapja” sisukorras esineb ühe tegelasena ka eestlane. Selleks on Hiiglane Kalapuiss. Ega see Kalevipojaga märkimisväärselt sarnase nimega figuur Andrejs Pumpursi kirjutatud “Karutapjas” just positiivse kangelase rüüd kanna. Kalapuiss ja tema hiidnui koos selle otsa köidetud veskikiviga külvab Lätimaal õudu ja hävingut. Eestlasest vägimees korraldab naabrite juurde röövretki, tapab ja rüüstab. Seda seni, kuni Karutapja hiidu kahevõitluses tõsiselt haavab, misjärel lätlased ja eestlased omavahel igavese rahu sõlmivad. Pumpursi kirjapandu pole tekkinud tuulest. Enne sakslastest ristisõdijate saabumist oli praegune Lätimaa pikka aega eestlaste sõjakäikude rutiinne sihtkoht ja ühtlasi eestlaste ja leedulaste ning eestlaste ja liivlaste sõjasalkade kokkupõrgete tallermaa. Tulemuseks oli idalätlaste priitahtlik ühinemine ristisõdijatega võitluseks eestlaste ja liivlaste vastu, mis mõningate arvamusel oli üks peamisi põhjusi, miks toona, 13. sajandil, lõppes kõik nõnda, nagu praegu ajalooraamatuis kirjas. Lätimaa, Liivimaa ja Eestimaa sattusid mõjuvälja, mida on hakatud kokkuvõtvalt tähistama Euroopa kultuuriruumina.
Siinkohal jõuamegi tagasi erisuhte loomuse juurde. Erisuhe pole nimelt ei erilist hea ega erilist halb suhe, ei positiivse ega negatiivse iseloomuga. Erisuhte eripära seisneb nimelt selles, et pooled on teineteise jaoks erilise tähendusega. See on olukord, kus ühe osaleja eksistents on teise loomuse ja tegevusega vääramatult põimunud ning sellest mõjutatud. Kaksainsus, kui soovite.
Me kõik oleksime täna hoopis teistsugused ilma Lätita. Ja tänane Läti tundmatuseni teisem ilma Eestita.