Jäta menüü vahele
Nr 195 • November 2019

WTO vajab uuendamist

Kaubandusreeglite kadumine suurendab majanduslikku ebakindlust.

Roberto Azevêdo
Roberto Azevêdo

Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor

WTO peahoone Genfis. Foto: Reuters/Scanpix

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) loomine 1995. aastal tähistas uue ajastu algust rahvusvahelistes majandussuhetes. Kaupade ja teenustega kauplemist korraldavad siduvad ja elluviidavad ülemaailmsed reeglid soodustasid rahvusvahelise kaubanduse kiiret kasvu. 1995. aastast alates on maailmakaubanduse väärtus dollarites suurenenud 3,8 korda, reaalne maht kasvanud 2,7 korda. See ületab tunduvalt maailma SKT kasvu, mis samal perioodil kasvas kaks korda.

Eesti ühines WTOga 2000. aastal, mis märkis uut verstaposti maa ulatuslikes majandusreformides pärast iseseisvuse taastamist. Nagu peatne ühinemine Euroopa Liiduga, oli ka liitumine WTOga tähtis samm Eesti julge ja eduka majanduse avamise ja ümberkorraldamise tugevdamise teel. Eesti kaupade ja teenuste eksport on kasvanud ligemale kümme korda, umbes 2,96 miljardist dollarist 1995. aastal 22,78 miljardi dollarini 2018. aastal. Tänane Eesti on väga hästi lõimunud naaberriikide ja muu maailmaga ning tõusnud juhtkohale digitaalse tehnoloogia ja poliitika vallas.

Eesti edu on ilmekas näide, milliseid saavutusi võimaldab mitmepoolne kaubandussüsteem. Usaldusväärselt avatud rahvusvaheline turg annab ettevõtetele kindlustunde investeerida ülemaailmsel turul sõltumata riigi sisemajanduse suurusest. WTO, mis pakub platvormi reeglite üle läbi rääkida, neid jõustada ja nende täitmist jälgida, on andnud suure panuse nii konkreetsete riikide kui ka kogu maailma majandusse.

1995. aastast alates on maailmakaubanduse väärtus dollarites suurenenud 3,8 korda, reaalne maht kasvanud 2,7 korda. See ületab tunduvalt maailma SKT kasvu, mis samal perioodil kasvas kaks korda.

WTO panus kaubanduse ja arengu edendamisel

Uusimad uuringud näitavad, et WTOsse kuulumine mõjutab riikide kaubavahetuse käekäiku rohkemgi, kui varem arvati. WTO või selle eelkäija Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinemine suurendas liikmesriikide kaubavahetust 171 protsenti. Kaubavahetus liikmesriikide ja mitteliikmesriikide vahel on kasvanud 88 protsenti.1

Mitmepoolne kaubandussüsteem on mitmel moel kaasa aidanud rahvusvahelise kaubanduse ja arengu laienemisele.

Esiteks on mitmepoolne kaubanduslik koostöö toonud kaasa olulise tollide liberaliseerimise. Kui 1930. aastate kaubandussõja ajal ulatusid tollid keskmiselt 50 protsendini2, siis praegu on WTO liikmete vahel tollid 9 protsendi ringis (1995. aastal olid need veel 11 protsenti). WTO otsustav osa maailmakaubanduse kasvu edendamisel ja kindlustamisel jäetakse tihtipeale tähelepanuta. Tegelikult käib isegi enamsoodustuslepingute (PTA) plahvatuslikust kasvust hoolimata maailma mastaabis jätkuvalt üle 80 protsendi väliskaubandusest mittediskrimineerivate MFNi tollide alusel. Lisaks on nõue määrata tollidele siduv lagi andnud ettevõtetele kindluse, et tollid sihtturul ja kodumaal ei hakka järsult üleöö kerkima, mis innustab neid investeerima ekspordiks mõeldud toodangusse. Uuringud kinnitavad, et stabiilne ja ettenähtav kaubanduskeskkond, mida WTO on aidanud luua, võimaldab uutel firmadel alustada eksporti madalamat hinda nõudes.3

Konkurentsi tõttu on ka kolmandate riikide eksportijad oma hindu alandanud, mis tarbijaid enesest mõistagi ainult rõõmustab.4 USA kohta tehtud uuring näitas, et Hiina WTOga ühinemise järel alanenud hinnad suurendasid tarbijate sissetulekut vähemalt 0,8 protsenti – see oli siis tollide kaheksaprotsendilise vähenemise vaste heaolusK. Handley, N. Limão, Policy uncertainty, trade, and welfare: Theory and evidence for China and the United States – American Economic Review 2017, 107(9), 2731–2783. [/footnote] WTO majandusteadlased on näidanud, et ühinemise järel kasvab eksport kiiremini sektorites, kus tollilaed vähendavad suurel määral kaubanduspoliitikas valitsevat ebakindlust.5

Teiseks on WTO õigusraamistik, mis tugineb sellistele aluspõhimõtetele, nagu diskrimineerimise vältimine, teaduspõhine toiduturvalisuse ja tootestandardite poliitika ning piirangud subsiidiumide kasutamisele, aidanud luua võrdsete võimalustega mänguväljaku nii ettevõtetele kui ka riikidele. Tasakaalustades liikmesriikide sisemaiste eesmärkide täitmiseks mõeldud poliitilisi meetmeid nii, et need ei avaldaks kaubavahetusele negatiivset mõju, on WTO reeglid soodustanud läbipaistvuse suurenemist  ja vähendanud majanduses reguleerivate meetmete rolli, mis võiksid meelevaldselt seada kaubandusele piiranguid. See annab talupidajatele ja töösturitele lootust, et nende kaubanduslikke väljavaateid ei pärsi ebamõistlikud (füto)sanitaarsed või tehnilised barjäärid.

Kolmandaks suurendab WTO kaubavahetuse läbipaistvust, mis aitab vähendada piiriülese äritegevusega seotud kulu. Liikmesriikide juriidilised kohustused panevad üksikasjalikult paika lubatavate tollide ja toetuste lae ning heidavad valgust eri toodete turulepääsu tingimustele. Lisaks on liikmesriigid kohustunud jagama kavandatavaid turgu reguleerivaid meetmeid ja standardeid enne nende kehtestamist, mis annab partneritele võimaluse alustada dialoogi, kui nad arvavad, et kavandatavad meetmed seavad kaubavahetusele rohkem piiranguid, kui see tarviline oleks. Majandusteadlaste hinnangul on umbkaudu kuus protsenti kõigist kaubandustõrgetest seotud teabenappusega.6

Neljandaks on riikides, mis on WTOga ühinenud viimase veerand sajandi jooksul, liitumisprotsess ise soodustanud riigisiseste reformide läbiviimist ja turu põhjalikumat avamist. WTOga ühinemist seostataksegi sageli majanduse ja investeeringute kasvuga, eriti riikides, kus lisaks võetakse ette olulisi reforme. Kasvu hoogustumine kestab tüüpiliselt kõigest viis aastat pärast ühinemist, kuid WTOga liitumisest tulenevat majanduse tervikmahu püsivat kasvu hinnatakse 20 protsendi peale.7

Üha rohkem majandusanalüüse osutab sellele, et kauplemisega tulevastes turutingimustes seotud ebakindlus ajendab ettevõtteid investeerimist kasinana hoidma, mis nõrgendab tulevast kasvu ja tootlikkust.

Viiendaks etendab WTO süsteemis keskset osa kohustuslik vaidluste lahendamise mehhanism. See süvendab reeglite tõsiselt võetavust, annab liikmesriikidele vahendi teiselt riigilt selgituste nõudmiseks, kui see arvatakse olevat reeglitest üle astunud, ning pisendab võimalust, et erimeelsused omandaksid poliitilise värvingu või tekitaksid aina süveneva vastumeetmete spiraali. Ennast äärmiselt tõhusalt näidanud vaidluste lahendamise süsteem on üks kesksemaid WTO käsutuses olevaid maailmamajanduse korraldamise tugisambaid. Paljud vaidlused lahenevad juba enne kohtusse jõudmist, aga isegi kui kohus peab sekkuma, on kohtuotsuste täitmise protsent väga kõrge – lausa 90 protsenti otsustest viiakse täies mahus ellu.

Ettenähtavad turutingimused, mille poole WTO püüdleb, on ühes arvuti- ja sidetehnoloogia arenguga andnud ettevõtetele võimaluse hajutada tootmist riikide ja piirkondade vahel. Tootmise, töötlemise ja nendega seonduvate teenuste koondamise asemel ühte piirkonda või lausa ühte tehasesse on nüüd firmadel võimalik leida igale tegevusele koht, kus seda saab teha kõige kulutõhusamalt. Seda näitab üleilmsete väärtuseahelate järsk kasv alates 1990. aastatest. Tavapärane toodetele lisatud silt „Valmistatud selles ja selles riigis” tuleks tänapäeval õigupoolest asendada sildiga „Valmistatud maailmas”. Näiteks paljud mobiiltelefonid pannakse kokku Hiinas, kuid on kavandatud Ühendriikides, ja paljud olulised komponendid, näiteks pooljuhid ja protsessorid, pärinevad Lõuna-Koreast. Kogu maailma kaubavahetusest moodustab kaubavahetus üleilmsete väärtusahelate raames tänapäeval ligemale 70 protsenti.8 Üleilmsete väärtusahelate osatähtsuse kasv on olnud põhitegur arengumaade kiire majandusarengu tagamisel, soodustades ühtlasi ostujõu kasvu ja tarbijate valiku laienemist arenenud maades. Tüüpiliselt liigub ülemaailmsetes väärtusahelates teadmus ja kapital arenenud riikidest arengumaadesse. See on lubanud elava majandusarenguga riikidel eriti Ida-Euroopas ja Aasias suurendada oma osatähtsust ülemaailmses kaubavahetuses ning vähendada lõhet kodumaa ja arenenud maailma riikide elatustaseme vahel. Aastail 1995–2011 suurenes arengumaade osakaal üleilmsetes väärtusahelates 15 protsendi pealt 33 protsendi peale. 9 Eesti osalus üleilmsetes väärtusahelates suurenes samal perioodil üle 44 protsendi.

WTO mõju on ulatunud oluliselt kaugemale pelgalt formaalsetest kõnelustest reeglite ja kohustuste üle: mida enam riigid on saanud tulu tihedamast lõimumisest rahvusvaheliste turgudega, seda julgemalt on nad ka ise kaubandusele kehtinud barjääre lammutanud.

Kaubanduspinged seavad ohtu majanduskasvu ja arengu

Viimastel aastatel esinenud kaubanduspinged on andnud märku, milline näeb välja maailm, milles puudub WTO. Ühepoolne tollide ja muude kaubanduslike meetmete kehtestamine on ikka ja jälle tinginud teise poole vastumeetmeid.

Need on mõjutanud isegi WTO vaidluste lahendamise süsteemi: organisatsiooni apellatsioonikohus on sisuliselt halvatud. WTO liikmesriikide seas on nii palju erinevaid arusaamu, kuidas apellatsioonikohus peaks tegutsema, mistõttu konsensuse puudumise tõttu on kohtu uute liikmete ametisse määramine olnud pikemat aega blokeeritud. Praegu on apellatsioonikohtus ainult kolm liiget – mis on ühtlasi miinimum, mida on vaja kaebuse ärakuulamiseks –, kuid juba detsembris läheb kaks neist erru, nii et kohtul pole enam nii palju liikmeid, et oma põhimääruse kohaselt üldse asju menetleda. See süvendab maailmas valitsevat ebakindlust ning võib kergesti kaasa tuua uusi tolle ja muid kaubanduspiiranguid. Kui kaubandustülisid ei saa lahendada, suureneb tunduvalt võimalus, et riikide valitsused võtavad asja enda kätte ja asuvad väidetavatele süüdlastele vastumeetmeid kehtestama. See toob mõistagi kaasa vastureaktsiooni ja spiraal võib aina kiireneda.

Üha rohkem majandusanalüüse osutab sellele, et kauplemisega tulevastes turutingimustes seotud ebakindlus ajendab ettevõtteid investeerimist kasinana hoidma, mis nõrgendab tulevast kasvu ja tootlikkust.

Ebakindlus majanduspoliitika suhtes (mida võib järeldada kas või sagedusest, millega sellist ebakindlust ajakirjanduses väljendatakse) on negatiivses korrelatsioonis maailmamajanduse tasemega. Ebakindlus kaubavahetuse suhtes (märksa spetsiifilisem kaubanduspingete indikaator, mille aluseks on Economisti teabebüroo aruanded) püsis stabiilsena üpris madalal tasemel oma kakskümmend aastat. Kui aga 2019. aastal hoogustus Hiina-USA kaubandussõda, suurenes see järsult kümnekordselt. Süveneva ebakindluse tagajärgi võib juba silmaga näha. Kui ebakindlus majanduspoliitika suhtes jõudis augustis haripunkti, langesid üleilmsed eksporditellimused tasemele, mida polnud nähtud 2012. aastast peale. Nende tulevikku suunatud indikaatorite nõrkus lubab oletada, et kaubavahetusega seotud ebakindlus annab endast maailmakaubanduses ja tööstustoodangus veel kuude kaupa tunda. WTO tõmbas hiljaaegu maailmakaubanduse prognoose tagasi. 2019. aasta väliskaubanduse kasv arvatakse aeglustuvat üsna järsult 1,2 protsendi peale, samal ajal kui 2018. aastal oli see 3 ja aasta varem 4,6 protsenti.Kaubavahetus eeldatavasti saab 2020. aastal taas veidi hoogu: kasv võiks olla mõõdukas 2,7 protsenti, aga see sõltub tugevasti normaalsete kaubandussuhete taastumisest.

WTO üleilmse kaubanduse mudeli, mis kujutab endast keskpika prognoosi pakkumiseks tarvitatavat kvantitatiivset mudelit, alusel on WTO majandusteadlased proovinud hinnata üleüldise üleilmse kaubanduskonflikti mõju. Sellise konflikti puhul tõstaksid riigid tolle keskmiselt 32 protsendi võrra. See ei oleks üldse ilus pilt: 2022. aastaks 1,96 protsenti väiksem üleilmne SKT (umbes 1,7 triljonit dollarit vähem) ja mahult 17 protsenti väiksem üleilmne kaubavahetus (kahanemine 3,9 triljoni dollari võrra). Võrdluseks võib tuua, et 2009. aasta ülemaailmse finantskriisi ajal vähenes globaalne SKT 2,1 ja kaubavahetus 12,4 protsenti. Mõned teadusuuringud on leidnud, et praegu puhkev piiranguteta kaubanduskonflikt kahandaks SKTd isegi veel rohkem kui 2008.-2009. aasta finantskriisi ajal. Nende koondarvude taga leiab paljudel maadel kahekohalistes arvudes väljendatavaid muudatusi. Näiteks taimeõli tootmine Ühendriikides langeks üle kolmandiku, mootorsõidukite tootmine ELis väheneks 11 protsenti, Hiina rõivatööstuses kahaneks tootmine 16 protsenti.10

Nii väiksemate kui ka suuremate majandustega riikides on majapidamised juba hakanud tundma praeguste kaubanduspingete mõju. On leitud tõendeid, et USA tollide tõstmine avaldab otsest mõju tarbijatele, mitte ei sunni importijaid suruma alla hinda, mida nad tarnijatele maksavad.11

Koostöö või killunemine

Rakendatavate mitmepoolsete reeglite hääbudes on täiesti mõeldav, et rahvusvahelist kaubandust juhivad aina enam suhteliselt juhuslikult kokku pandud reeglid, mis kinnistuvad ühe või teise piirkonna kaubanduslepingutesse.

Erinevatesse majandusühendustesse jagunenud maailm toob kaasa märkimisväärseid kulusid. Ühiste reeglite ja standardite puududes peavad ettevõtted kulutama raha paljude eeskirjade täitmiseks, kui soovivad kaubelda oma ühendusest väljapoole jäävate riikidega. Isegi piirkondlike ühenduste sees tuleb ettevõtetel kulutada ressursse reeglite täitmiseks, mis üritavad hoida bloki turult eemal väliseid tootjaid. Need kulud mõjuvad rängalt suurettevõtetele ja tõrjuvad väikeettevõtted sootuks kõrvale.

Et WTO saaks ka edaspidi olla alus Eesti lõimumisele maailmamajandusega, tarvitseb käima lükatud reformiprotsess häälekat toetust just sellistelt liikmesriikidelt nagu Eesti.

Tekib mitmel tasandil reguleeritud maailm, kus mõnedki riigid lükatakse lihtsalt sügavikku ning valitseb tugevama õigus. Põhimõtteliselt võiks ka erinevate standardite puhul mõju kaubavahetusele leevendada vastastikku standardite tunnustamine. Kuid standardite ühtlustamine piirkondlikul tasandil võib tuua kaasa endasse tõmbumise, mis tunduvalt nõrgendab ajendeid tingimusi edasi liberaliseerida. Muidugi on sama hästi võimalik, et erinevad standardid lihtsalt ei sobi omavahel ning kogu tõhususest võidetav kasu, mis ju ongi kauplemise primaarne põhjus, jääb sisuliselt olemata.

Me ei ole veel killunemisega nii kaugele jõudnud. Ja kui me langetame saabuvatel kuudel ja aastatel õigeid otsuseid, ootab meid ees palju helgem tulevik. See nõuab WTO reeglistiku uuendamist, mis põhijoontes pärineb 1990. aastate alguse Uruguay läbirääkimistevooru ajast, sõnaga ajast enne interneti plahvatuslikku kasvu ja Hiina ühinemist WTOga. Süsteemi reeglite värskendamine vastavalt maailmamajanduse dünaamikale, mida need ju ongi aidanud luua, võiks vähemalt mõnevõrra leevendada praegu kaubanduses valitsevaid pingeid.

Positiivseks võib pidada seda, et WTO liikmesmaad otsivad võimalusi edasi liikuda. Reformiga on edasi mindud pärast 2013. aasta kokkulepet kaubavahetuse lihtsustamiseks ja kaks aastat hiljem sõlmitud infotehnoloogia lepingut. Käesoleva artikli kirjutamise ajal näevad liikmesriigid vaeva kalandustoetusi kärpiva lepingu osas üksmeelele jõudmiseks. 2017. aastast peale on sarnaste vaadetega liikmesriikide rühmad asunud uurima võimalike uute reeglite kehtestamist sellistes valdkondades, nagu e-äri, väikeettevõtete kaubandusvõimaluste edendamine, investeeringute soodustamine. Niisugused „ühisettevõtmised” lubavad edasi minna riikidel, kes seda soovivad, ja neil, kes seda ei soovi, ootepositsioonile jääda.

Ülemaailmsetes kaubandussuhetes aitaks otsustavalt kindlust ja koostööd süvendada apellatsioonikohtu ümber tekkinud ummikseisu kiire lahendamine. Mitmepoolsed konsultatsioonid võimaliku lahenduse leidmiseks kestavad, aga selle kõrval on mõned WTO liikmesriigid katsetanud ka alternatiive. Vietnam ja Indoneesia on leppinud kokku pidada kinni otsustest, mida on langetanud juba esimese taseme kohtud, loobudes apellatsiooniõigusest. EL ja Kanada ning EL ja Norra on leppinud kokku vahekohtumenetluse kahepoolsetes suhetes tekkivate vastuolude lahendamiseks.

Kokkuvõtteks

Eesti on otsustavalt toetanud reeglitepõhist kaubandust ja WTOd kõigi nende viieteistkümne aasta vältel, mil see riik on kuulunud Euroopa Liitu. Et WTO saaks ka edaspidi olla alus Eesti lõimumisele maailmamajandusega, tarvitseb käima lükatud reformiprotsess häälekat toetust just sellistelt liikmesriikidelt nagu Eesti.

Maailm vajab seda organisatsiooni tänapäeval rohkemgi kui varem. Ilma selleta võib meid ees oodata ebakindlus, kaubandussõjad, kasvu aeglustumine, sissetulekute kahanemine ja kesisemad töö leidmise võimalused kõikjal, nii väikestes kui ka suurtes riikides, nii arenenud kui ka arenevates maades. Meie enda rahvuslikes huvides on praegust hetke kõigiti ära kasutada üleilmse kaubanduskoostöö tugevdamiseks ja süvendamiseks.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane

Viited
  1. M. Larch, J-A. Monteiro, R. Piermartini, Y. Yotov, On the Effects of GATT/WTO Membership on Trade: They are Positive and Large after All. CESifo Working Paper 2019, No. 7721.
  2. K. Bagwell, R. W. Staiger, Economic Theory and the Interpretation of GATT/WTO – The American Economist 2002, 46(2), 3–19.
  3. L. Feng, Z. Li, D. L. Swenson,  Trade policy uncertainty and exports: Evidence from China’s WTO accession – Journal of International Economics 2017, 106, 20–36.
  4. M. Amiti, M. Dai, R. C. Feenstra, J. Romalis, How did China’s WTO entry benefit US consumers? – National Bureau of Economic Research 2017, No. w23487.
  5. A. Jakubik, R. Piermartini, Share Benefits from Increased Market Access and Reductions in Trade Policy Uncertainty Following WTO Accessions, WTO Internal Research Note, 2019.
  6.  J. E. Anderson, E. van Wincoop, Trade costs – Journal of Economic Literature 2004, 42(3), 691–751.
  7. M. K. Tang, S. J. Wei, The value of making commitments externally: evidence from WTO accessions – Journal of International Economics 2009, 78(2), 216–229.
  8.  World Bank Group (WBG), World Trade Organization (WTO), Institute of Developing Economies (IDE-JETRO), Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD), Research Center of Global Value Chains at the University of International Business and Economics (RCGVC-UIBE). Global Value Chain Development Report: Measuring and Analyzing the Impact of GVCs on Economic Development. Washington, DC: The World Bank, 2017.
  9. V. Kummritz, B. Quast, Global Value Chains in Low- and Middle-Income Countries, CTEI Working Papers 2016-10. Genf: Centre for Trade and Economic Integration, 2016.
  10. E. Bekkers, R. Teh, Potential Economic Effects of Global Trade Conflict, WTO Staff Working Paper 2019, ERSD-2019-04.
  11. M. Amiti, S. J. Redding, D. Weinstein, The impact of the 2018 trade war on US prices and welfare – National Bureau of Economic Research 2019, No. 25672; P. D. Fajgelbaum, P. K. Goldberg, P. J. Kennedy, A. K. Khandelwal, The return to protectionism – National Bureau of Economic Research 2019, No. w25638; A. Cavallo, G. Gopinath, B. Neiman, J. Tang, Tariff Passthrough at the Border and at the Store: Evidence from US Trade Policy. Mimeo, University of Chicago, 2019.

Seotud artiklid