juuni 14, 2019

Virtuaalne ja füüsiline julgeolek

Reuters/Scanpix

Maailm on arenenud niikaugele, et me peame oma julgeoleku eest muretsema nii virtuaalses kui ka reaalses ruumis. Sestap tasub tähelepanu pöörata mõlemale suunale, mida juunikuu Diplomaatia teebki.

NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse teadur Kadri Kaska kirjutab 5G tehnoloogiast ja Huawei probleemist. „Üht asjaolu ei ole Huawei seadmete turvalisusest rääkides seni ümber lükatud: keegi pole näinud n-ö suitsevat relva, Huawei toodetest ei ole leitud märkimisväärseid turvanõrkusi, mida ettevõte ise või Hiina riik oleks teadaolevalt ära kasutanud. Ometi ei anna see teadmine iseenesest liiga palju kindlust,“ märgib Kaska.

Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik analüüsib mai lõpus peetud Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi. „Tähelepanu tuleks pöörata sellele, mida Euroopa-vastased jõud tegelikult Euroopast tahavad. Brexit on olnud justkui vaktsiin juttudele lahkumisest Euroopa Liidust, kuid kuidas muud moodi väljendada oma vastumeelt Euroopa Liidu suunal?“ küsib ta. Teemat kommenteerivad veel Viljar Veebel ja Holger Mölder.

Soome vabakutseline ajakirjanik Jarmo Mäkelä vaatleb põhjanaabrite juures toimunud valimisi, analüütik Sergei Suhhankin aga uurib Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskõi võimalusi.

Vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso on teinud intervjuu Süüria-Liibanoni päritolu majandusteadlase Rouba Mhaiseniga Süüria trööstitust olukorrast. „Võitjat pole. Öeldakse, et võib võita sõja, aga mitte rahu, sest mis tahes kokkulepe, mis praegu tulla võiks, ei sisaldaks õiglust ega õigusi ega lahendaks seepärast probleemide põhipõhjusi: ebaõiglust, millest õieti kõik alguse saigi, haldusvõimekuse puudumist, inimeste edenemisvõimaluste puudumist, noori kui inimressurssi, kõiki neid probleeme koos väga ebaõiglase majandussüsteemi ja vabaduste puudumisega,“ ütleb Mhasein.

Alla Hurska ja Jukka Mallinen annavad kumbki ülevaate stalinismi ja Stalini kultuse naasmisest Venemaale.

Analüütik Nurlan Alijev kirjutab Venemaa Arktika militariseerimisest. „Venemaa Arktika alad on omandanud erilise tähtsuse, kuna on riigipiiri kontrollimise mõttes kõige avatumad ja kujutavad endast riigi kaitsesüsteemi eesliini. Venemaa uusimad mere- ja sõjaline doktriin käsitlevad Arktikat majandusarengu ja riikliku julgeoleku ühe prioriteetsema geograafilise piirkonnana,“ märgib Alijev.

Soome vabakutseline ajakirjanik Tuula Koponen on süvenenud Lääne-Balkani probleemidesse, kus piirkond kõigub ühelt poolt Euroopa Liidu ja teisalt Venemaa ja Hiina vahel.

Aimar Ventsel luges uusi raamatuid rahvusvaheliste suhete kohta.

Kategooriates: Paberväljaanne