Veri Pariisi tänavatel ja allatulistatud Vene lennuk
Automaatrelvadega Pariisi tänavail amokijooksu teinud islamiterroristid on taas Euroopa sundinud raskete valikute ette. Kust jookseb piir demokraatlike vabaduste ja igaühe isikliku turvalisuse vahel? Pariisi veresaun, Venemaa suurenev osalus Süüria konfliktis ning Vene lennuki allatulistamine Türgi poolt on kõik omavahel seotud, sest sõjategevuse jätkumine ja ebakindlus toodavad Euroopale juurde põgenikke. Ebakindlus riikidevahelistes suhetes tekitab peavalu nii tavakodanikele kui ka riigijuhtidele. Emotsioonid on laes.
Põgenikega seotud emotsioonidest kirjutabki Diplomaatia avaessees Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. „Aga te vaadake põgenejate silmi – nendes põleb vabaduse iha. Pange käsi nende rinnale, selles tuksub helget tulevikku aimav süda, mis ihkab uut ja paremat, turvalisemat elu,“ märgib Kiho.
Lähis-Ida spetsialist Vladimir Sazonov kirjutab lahti Venemaa ambitsioonid Süürias. „Venemaa soovib mängida Lähis-Idas esimest viiulit, saada Lähis-Ida regioonis kõige võimsamaks mängijaks ning näidata, et pärast USA lahkumist Iraagist on hoopis Moskva ja mitte Washington „uus boss“,“ arvab ta. Sazonovi artiklit ja Süüria teemat kommenteerivad veel kolm eksperti, Kaarel Kaas, Helga Kalm ja Tõnis Leht.
Austrias elav kirjanik ja ajaloolane Milvi Martina Piir annab ülevaate Austria suhtumisest põgenikeküsimusse. Piiri sõnul on austerlaste pigem liberaalne vaatenurk seotud maa enda keerulise minevikuga.
Rootsis elav vabakutseline ajakirjanik Anu Kaupmees peatub oma artiklis rootslaste muutunud suhtumisel põgenikesse. Kui veel mõni kuu tagasi heitsid rootslased idaeurooplastele ette vaenulikkust põgenike suhtes, siis nüüd on nad ise samuti karmimaks muutunud, kirjutab Kaupmees. Rootsi on põgenikke ühe inimese kohta vastu võtnud kõige rohkem ja see on jätnud oma jälje.
Balti Venemaa uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin nendib, et Kreml on kiskunud lääneriigid uude külma sõtta, kuid Lääs pole andnud Venemaale jõulist vastust. „Mis on juhtunud? Tundub, et lääneriikide nõrkuse peamiseks põhjuseks on maailmatasemega liidrite puudumine. USAs ei ole Ronald Reaganit, Euroopas puudub Margaret Thatcher,“ arvab ta.
Äsja Süüriast naasnud Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson arvustab hiljutist raamatut Süüriast.