mai 23, 2018

Vene valimised – kuhu edasi?

Reuters/Scanpix

Venemaa presidendivalimised vaid vormistasid president Vladimir Putini jätkamise presidendina. Ometi on hakanud keerlema ka jutud tema võimaliku järeltulija üle. Venemaa naabrina on Eestil lausa kohustus olla kursis Kremli poliitika keerdkäikudega ja erinevate stsenaariumidega.

Diplomaat Rein Tammsaar kirjutabki Venemaa presidendivalimistest. „Mida lähemal on aasta 2024, millal Venemaa põhiseaduse järgi peaks toimuma võimu üleandmine riigis (ametlikult ei saa praegune president uuesti järjestikku kandideerida), on president Putini populaarsuse hoidmine ja järeltulija leidmine muutumas eesmärgiks omaette. Mitmete vaatlejate arvates hakkab just muutuja nimega „järeltulija“  üha rohkem mõjutama Venemaa juhtkonna ja liidri käitumist lähiaastatel,“ kirjutab Tammsaar.

Teemat kommenteerivad veel Marko Mihkelson, Kristi Raik ja Jüri Luik.

Soome ajakirjanik Tuula Koponen annab ülevaate podisevast Lääne-Balkanist. Ka seal on mängus Venemaa. „Üldine hinnang on, et Venemaa sihib oma tegevusega Lääne-Balkanil seda, et piirkond püsiks EList ja NATOst võimalikult kaugel. NATO sai vaatamata Venemaa raevukale vastuseisule  2017. aasta suvel Montenegro endale ja seetõttu on Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina Serblaste Vabariik Venemaale eriti tähtis kaitsevöönd,“ kirjutab Koponen.

Diplomaatia intervjuu on populismi uurija Cas Muddega. „Populism tugineb kõlblusele ja see loob täiesti teistsuguse vahekorra, sest kui sina oled „puhas” ja teine on „rikutud”, siis kompromiss toob kaasa puhta ärarikkumise. Korrumpeerunud inimesed ei ole legitiimsed oponendid ja selles peitub oluline vahe,“ nendib Mudde.

Eesti suursaadik Iirimaal Kristi Karelsohn annab ülevaate Brexiti mõjust Põhja-Iirimaale ja sellega seotud hirmudest. „Stabiilsus piirkonnas on aga siiani habras ja rahu säilimine ei ole ikka veel iseenesest mõistetav, vaid vajab pidevat teadlikku hoidmist. Iga tugevam tõuge – nagu Brexit kahtlemata on – võib seni saavutatu taas kõikuma lüüa,“ nendib suursaadik.

Vaatleja Triin Ott kirjutab eri riikide lähenemisest piiri haldamisele. „Eri riigid on oma piiri haldamise – olgu tegu siis piiri ületamise või kontrollimise režiimiga – korraldanud väga erinevalt. On naaberriike, kes teevad tihedat piirikoostööd, on neid, kes tahavad igasuguse liikumise üle piiri likvideerida,“ märgib ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka kirjutab vähemuste poliitikast.

Kategooriates: Paberväljaanne

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar