märts 16, 2018

Väärtuste kahanemine karmistuvas maailmas

AP/Scanpix

Märtsikuu Diplomaatia on pühendatud Eesti välispoliitikale ja seda ümbritsevale kontekstile ehk siis lihtsamini öeldes maailmale meie ümber. Ja see maailm ei muutu mitte paremuse, vaid pigem halvemuse poole.

Avaloos kirjutab Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik, et senist väärtuspõhist välispoliitikat on Eestil üha keerulisem ajada.
„Maailmapoliitikas valitseb praegu mitu Eesti jaoks negatiivset arengusuunda. Suurriikide pinged on kasvanud ja uued jõukeskused, eelkõige Hiina, nõrgestavad USA juhtrolli. Ühised mängureeglid ja isegi nende võimalikkus on kahtluse all. Venemaa vastandub Läänele ja proovib jõuga revideerida Euroopa julgeolekukorda. Euroopa Liidu ja transatlantilise ühtsuse alustalad on muutunud hapramaks,“ kirjutab ta.
Raigi artiklit kommenteerivad Raivo Vare, Ahto Lobjakas ja Holger Mölder.
Professor Jüri Saar kirjutab Kaliningradi oblastist. „Probleemi on nähtud Kaliningradi piirkonna kuuluvuses pärast sealt venelaste lahkumist. Piirkond võib kergelt kujuneda uueks tüliõunaks Saksamaa, Poola ja Leedu vahel. Seetõttu ei tohiks seda mitte mingil juhul liita mõne olemasoleva riigi territooriumiga,“ ütleb Saar.
Diplomaatia intervjuu analüütik Aleksandr Sõtiniga keskendub Eesti-Vene suhetele. „Asi on ka selles, et isegi „positiivse käitumise“ korral vaevalt et Eesti võib enam saada sellise staatuse kui Soome. Kasvõi seetõttu, et Peterburi rikkad ostavad endale suvilaid Soome, mitte Eestisse,“ ütleb Sõtin.
RKK teadur Eerik Marmei annab ülevaate USA uuest rahvuslikust julgeolekustrateegiast. „Julgeolekustrateegia esitab väljakutsete loendi, mille alusel on peamiseks ohuks USA julgeolekule „revisionistlikud jõud” Venemaa ja Hiina, kes püüavad muuta senist poliitilist, majanduslikku ja julgeolekupoliitilist korraldust, tehes seda oma huvidest lähtuvalt ning USA ja tema liitlaste arvelt,“ ütleb Marmei.
Diplomaat Indrek Elling kirjutab Euroopa Liidu kaitsealgatusest PESCO. „Muuhulgas on PESCO liikmesriikidele kohustuslik suurendada kaitsekulusid, panustada ELi lahingugruppidesse – mille kasutamise suurim takistus on ühisrahastuse mehhanismi puudumine – ning ÜJKP missioonidesse ja operatsioonidesse,“ nendib ta.
Jüri Seilenthal Eesti Välisministeeriumist kirjutab Eesti Euroopa Liidu eesistumisest arengukoostöö osas. „Arengukoostöö valdkonnas leppisime kokku neljad nõukogu järeldused, olulisemad kolm neist digitaalsuse ja arengukoostöö teemal ning soolisuse tegevuskava ja kaubandusabi puudutavad,“ märgib Seilenthal.

Kategooriates: Paberväljaanne