august 1, 2008

Uute alguste aeg

Euroopa juhtkonnas on toimunud verevahetus ja veel mõne aasta eest Vana Maailma vaevanud tugevate liidrite nappuse aeg paistab läbi olevat.

Euroopa juhtkonnas on toimunud verevahetus ja veel mõne aasta eest Vana Maailma vaevanud tugevate liidrite nappuse aeg paistab läbi olevat.

Uute alguste aeg 

Euroopa juhtkonnas on toimunud verevahetus ja veel mõne aasta eest Vana Maailma vaevanud tugevate liidrite nappuse aeg paistab läbi olevat.
Euroopa uutest juhtidest esimesena võttis oma koha poliitikalaval sisse Angela Merkel, kellest sai 2005. aasta lõpus esimene naiskantsler Saksamaa ajaloos. Tänavu mais tõusis Prantsusmaa etteotsa energiline president Nicolas Sarkozy ning kuu hiljem võttis Suurbritannia valitsemisohjad peaminister Tony Blairilt üle Gordon Brown.
Saksamaa on välispoliitilisel areenil Merkeli juhtimisel juba läinud enesekindlamaks, aktiivsemaks, jõulisemaks. Ka Sarkozylt ootavad vaatlejad tarmukat tegutsemist Pariisi positsioonide kindlustamiseks maailmas. Ning nii Saksamaa kui Prantsusmaa paistavad olevat loobunud põhimõttelisest vastasseisust Washingtoniga. Selle asemel on näha soovi pragmaatiliseks koostööks küsimustes, mille puhul Euroopa suurte riikide huvid Ameerika omadega kattuvad. Milliseks kujuneb Gordon Browni juhitud Suurbritannia välispoliitiline stiil, näib olevat veel vara ennustada.
Ühist tegutsemist nõudvaid pakilisi probleeme on aga kuhjaga. Kõigepealt loomulikult kodused, Euroopa asjad: liidu edasise lõimumise ulatuse ja intensiivsuse osas kokkuleppele jõudmine ja majandusarengule ning globaalse konkurentsivõime kasvatamisele uue hoo andmine.
Lähis-Idas ootavad ees jätkuvalt sisekonfliktidest vaevatud Iraagi stabiliseerimine ning üha kindlamalt tuumarelva omandamise poole sammuva Iraani küsimus. Iisraeli, Palestiina, Liibanoni ja Süüria suhtenelinurka jäävad probleemid veel sinna otsa.
Pilku siiapoole Vahemerd suunates leiame eest sasipuntra ühisnimetajaga “Kosovo staatus”. Selle lahendamisel ei pääse omakorda üle ega ümber Euroopa suhetest üha agressiivsema Venemaaga ja üsna pea saabuvast võimalikust võimuvahekordade ümbermängimisest Kremlis.
Ja lõpuks ootavad muutused ees ka Ameerika Ühendriike, kus pisut rohkem kui aasta pärast astub ametisse uue, võimalik et demokraatliku partei ridadest pärineva presidendi administratsioon. Sellest kõigest septembrikuises Diplomaatias.

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar