Uudiskiri: vaherahu Lähis-Idas, Trumpi uus ametiaeg, otsustav 2025 Ukrainas
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 4. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Võidul on sada isa, kaotus on vaeslaps
Merili Arjakas, Diplomaatia peatoimetaja
Iisraeli ja Hamasi vahel eile jõustunud relvarahulepet on enda võiduna esitlenud nii Benjamin Netanyahu, Netanyahu suhtes kriitilised pantvangide lähedased, Donald Trump, Joe Biden ja Antony Blinken kui ka Hamas, kokkuleppele jõudmist tervitasid Katari, Egiptuse ja USA läbirääkijad ning Euroopa Liit ja ÜRO.
Avalikult seisis leppe sõlmimisele vastu ennekõike Iisraeli ultrarahvuslik paremäär, mille eesotsas on juba oma tagasiastumistaotluse esitanud rahvusliku julgeolekuministri Itamar Ben Gvir. Samas valitseb üleüldine skeptitsism, kas Iisraelil ja Hamasil või kõigil Gaza kaoses oma kohta otsivatel relvastatud meestel on tahtmist järjepidevalt täita kõiki relvarahu tingimusi, mis võimaldaks esimest etappi lõpuni viia ning alustada kõnelusi pikemaajalise vaherahu ja Gaza ülesehituse korraldamiseks. Märksa tõenäolisem on mõlemalt poolelt tingimuste painutamine või lausa sihilik nurjamine, aga seda kaotust keegi omaks ei võta.
Sisepoliitiliselt loodab Netanyahu, et tal õnnestub korraga seletada, et tema valitsus on nii Hamasi nõrgestamise kui ka pantvangide vabastamise taga, olles ühtlasi andnud 15 kuu jooksul väga valusa löögi ka Hezbollahile ja Iraanile ning näidanud Bidenile, kelle sõna Lähis-Idas maksab. Pole teada, kas see garanteerib talle peaministri ametikoha säilimise, kui valitsuse sisetülid nii relvarahu jõustamise kui ka näiteks ultra-ortodokssete meeste sõjaväekohustuse üle viivad koalitsiooni kukkumise ja uute valimisteni. Aga Netanyahu võib olla kindel, et kui 8. oktoobri hommikul ennustasid nii tema senised toetajad kui ka tulised vastased, et tema tund on tulnud, siis 15 kuud hiljem pole esile kerkinud ühtegi alternatiivset kandidaati, kelle selja taha suurem osa Iisraelist koonduks.
Uus ajastu Washingtonis
Helga Kalm, RKK teadur
Trumpi võimuletulekuga algab Washingtonis uus ajastu. Lisaks presidendile vahetuvad ka ministrid, kõrged riigiametnikud ja paljud suursaadikud.
Trumpi võimuletulekuga kasvab ka tehnoloogiafirmade ja nende juhtide mõju Washingtonile, eriti Elon Muski, aga ka Mark Zuckerbergi ja Jeff Bezose mõju. Joe Biden ütles selle kohta oma lahkumiskõnes väga hoiatavalt, et USAs tõstab pead tehnoloogia-tööstuskompleksi (technology-industrial-complex) juhitud oligarhia.
Oluliseimateks küsimusteks uue administratsiooni tegevuses on, millised presidendi määrused Trump esimesel päeval vastu võtab ja kuidas lähevad tema nomineeritud ministrite kuulamised Senatis. Kõige murettekitavam on Tulsi Gabbardi nimetamine riikliku luuredirektori ametikohale, arvestades tema varasemaid seisukohti Ukraina sõja ja Süüria kodusõja küsimustes. Esmaspäeva hommikuse seisuga Gabbardi kuulamise kuupäev veel paigas ei olnud.
Kaitsepoliitika Trumpi ajastul
Tony Lawrence, RKK kaitse ja strateegia programmi juht
Me ei tea, mida Trumpi teine valitsus kaitsepoliitikas või teistes rahvusvaheliste suhete valdkondades ette võtab. Trumpi ennustamatus on tema visiitkaart. Kuigi ta on tihti pöörane – sõjalise sekkumise ähvardused Gröönimaal, näiteks – ei ole kunagi selge, kas ta katsetab piire või lihtsalt naudib tähelepanu ja šokeerimist. See on NATOle ja kõige otsesemalt Ukrainale ohtlik. Tõenäoliseim on tulemus, et Euroopa liitlased leiavad ühtse poliitikalähenemise USAga vaid teatud osa ajast, samas mitte alati. Seega peavad nad jätkama argumenteerimis, et USA oleks endiselt pühendunud Euroopa julgeoleku tagamisele, isegi kui esmapilgul tundub, et traditsioonilised põhjendused uue administratsiooni veenmiseks tõenäoliselt ei tööta.
Parim argument on jõuliselt mitmekordistada oma plaane kaitse tõhustamiseks – näidata, et Euroopa liitlased on valmis koormat jagama ja vajadusel üksi tegutsema. Nad peavad ka vältima seda, et näha “võite” millegi enamana kui taktikalise eduna. Uue administratsiooniga ühe korra ühise keele leidmine ei tähenda, et sama lähenemine töötab uuesti. Eelkõige peavad nad jääma ühtseks ja tegema seda, mida Euroopa julgeoleku tagamiseks vaja on. Trumpi soosing võib kaduda sama kiiresti, kui see tekib. Uuele administratsioonile ei saa jätta ruumi lihtsalt jagada ja valitseda.
Sel nädalal Diplomaatias. Marek Kohv: 2025 on Ukraina tuleviku jaoks otsustav
2025 on ilmselt käimasolevas sõjas kõige olulisem, kui jätta kõrvale 2022, mil Ukraina hakkas Venemaale edukalt vastu ja suutis aasta lõpus vabastada okupantide käest suure osa territooriumist. Sellist dünaamikat ja manöövreid pole pärast toonast edu enam nähtud, erandiks ukrainlaste operatsioon Kurskis. 2023. aasta Ukraina vasturünnaku ebaõnnestumises lasub suurem osa süüst läänel, mis viivitas piisaval hulgal sõjalise abi andmisega, kuivõrd järjekordselt jäi peale hirm, et see provotseeriks Venemaad sõjategevust eskaleerima.
Loe edasi: 2025 on Ukraina tuleviku jaoks otsustav
RKK väljaanded. Jaapan mõtleb Trumpi teise ametiaja peale
Bart Gaens, RKK Jaapani programmi juht
USA presidendi ametisseastumise eelõhtul oli Jaapani peaminister Shigeru Ishiba silmitsi uue Trumpi ametiajaga ning heitlikke piirkondlikke ja globaalseid olusid arvestades ühtlasi suuremate välis- ja julgeolekupoliitiliste probleemidega.
President Donald Trumpi esimesel ametiajal (2017–2021) oli tollasel Jaapani peaministril Shinzō Abel USA presidendiga tihe isiklik side. Abe algatas vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonna programmi (Free and Open Indo-Pacific), et omavahel lähendada Aasia demokraatlikke riike. Samuti elavdas ta USA, Jaapani, India ja Austraalia vahelist neljapoolset julgeolekudialoogi. Trump toetas mõlemaid Abe algatusi ning Bideni ametiajal on need endiselt väga tähtsad. Tagantjärele vaadates tugevdas Abe Jaapani ja USA suhteid ning samal ajal suurendas poliitilist ühtsust Euroopa ja globaalse lõunaga. Ishibal saab olema raske Abet ületada ning Trumpi teise ametiajaga kaasnevad Jaapani praegusele valitsusele suured välispoliitilised probleemkohad, kuid see võib pakkuda ka uusi võimalusi.
Loe (inglise keeles): Japan Looks Ahead to Trump 2.0
RKK väljaanded. Droonikeskne sõjapidamine
Mõhhailo Samus, Uue Geopoliitika Uurimisvõrgustiku (New Geopolitics Research Network) juht ning Kaitseteabe Konsortsiumi (Consortium for Defence Information) kaasasutaja
2024. aasta detsembris teatas major Robert Brovdi (Madjar), kes on Ukrainas droonidel põhineva sõjapidamise arendamise eestvedaja, et tema rünnakudroonide rügemendist saab Ukraina relvajõududes eraldiseisev mehitamata brigaad. Alates 2022. aastast on Ukraina droonivõimekus kiiresti paranenud, kasutusele on võetud üle miljoni drooni. Kuid küsimus ei ole pelgalt numbrites – Ukraina relvajõud on võtnud omaks täielikult droonikeskse sõjalise strateegia.
Loe lühianalüüsi (inglise keeles): Russia’s War in Ukraine: Drone-Centric Warfare