Uudiskiri: Ukraina, JEF, Trump-Putin, Venemaa raudtee
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 51. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Ukraina: sõjategevusest rahujuttudeni
Indrek Kannik, RKK direktor
Rinnetel suuri muutusi toimunud ei ole. Jätkub väga tugev Venemaa surve idarinde lõunaosas (Pokrovske-Kurahhove). Seal, eriti Kurahhove suunal, liigub Venemaa ka edasi, kuigi jätkuvalt väga-väga aeglaselt. Tugev on surve ka Kurski suunal, aga seni suudab Ukraina seal arvestatavat taganemist vältida. Viimastel päevadel on suuremates kogustes rindele jõudnud ka põhjakorealased. Erilist sõjalist tähtsust sel faktil pole, lihtsalt sellevõrra vähem peab Venemaa rindele paiskama oma kodanikke.
Sõjategevusest endast on viimastel nädalatel avalikkuses rohkem tähelepanu saanud erinevad spekulatsioonid vaherahu ja selleni viivate läbirääkimiste osas. Kui tõsiselt seda võtta? Võime olla kindlad, et jaanuaris ametisse astuval Donald Trump’il on kindel soov vähemalt vaherahuni jõuda. Detailset plaani tänaseks pigem jätkuvalt ei ole. Pole ka märke, et sõja alustaja ehk Venemaa oleks valmis tõsiselt sõjategevuse peatamisest rääkima. Täna usuvad venelased, et nad on suutelised sõjaliste vahenditega senisest enam saavutama.
Samasse konteksti peab asetama ka Euroopa riikide jõupingutused teemal rahuvalvajate saatmine Ukrainasse pärast vaherahu sõlmimist. On positiivne, et Euroopa sellele võimalusele mõtleb, aga olukorras, kus vaherahuni jõudmine on jätkuvalt väga küsitav, on märksa olulisem Ukraina jõuline toetamine, abi suurendamine ning poliitiliselt julged otsused Ukraina läänesuunalise integratsiooni ehk nii NATO kui EL-i liikmelisusega kiire edasiliikumine.
Trump ja Kreml: kiireid lahendusi pole
James Sherr, RKK emeriitteadur
Kreml näeb Trumpi valimisvõitu võimalusena, millele tuleks läheneda korraga ettevaatlikult ja karmide sõnumitega. Viisakuste peale raisati aega vähe. Kaks päeva pärast USA presidendivalimisi kasutas Vladimir Putin oma iga-aastast Valdai klubi kõnet, et korrata oma maksimaalset tingimuste soovinimekirja Venemaa-Ukraina sõja lõpetamiseks.
Sellest ajast peale on sõnumit võimendanud tema pressisekretär Dmitri Peskov, välisminister Sergei Lavrov, range ja professionaalne asevälisminister Sergei Rjabkov jt. 9. novembril ütles Rjabkov harjumuspärase otsekohesusega: “Tuleb mõista, et Ukraina sündmustega seotud probleeme ei saa lihtsalt lahendada.” Trumpi soov sõda kiirelt lõpetada lihtsalt ei leia Venemaa ametlikus diskursuses vastukaja.
Sellel on kolm peamist põhjust: 1) USA on endiselt süsteemne vaenlane; 2) 2024 ei ole 2016, kui Trumpi võit ootamatu kingitusena sülle kukkus ja Venemaa ei olnud täiemahulises sõjas. Praegu on Venemaa jaoks panused palju kõrgemad, suurem osa muid välispoliitilisi eesmärke on Ukraina sõja nimel unustatud; 3) Trumpil on, mida võita sõja kiirest lõpetamisest, aga Putinil ei ole.
Loe edasi (inglise keeles): The Kremlin and Trump: No Free Pass
JEFi liidrite kohtumine
Kahepäevase julgeolekuvaldkonna tippkohtumise JEF (Joint Expeditionary Force) raames algab täna kell 17.30 hotellis Radisson Collection avalik arutelu “Murettekitavad ajad Euroopa julgeolekus”, kus teemaks Ühinenud Ekspeditsiooniväe (JEF) 10. aastapäev ning ühenduse roll Euroopa julgeoleku tagamisel.
Arutelus osalevad Eesti peaminister Kristen Michal, Ühendkuningriigi peaminister Keir Stamer ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre. Arutelu juhib Lennart Meri Konverentsi direktor Helga Kalm.
Ingliskeelset arutelu saab jälgida otseülekandes: https://www.youtube.com/live/_9rYHj-udBo?si=9GIsiq-d1sBf2F82
JEF on Ühendkuningriigi juhitav kaitsekoostööformaat, kuhu lisaks Eestile kuuluvad Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island. Tony Lawrence’i ülevaadet JEFi loomisest ja tulevikust saab lugeda siin: Ühendekspeditsioonivägi ja Balti riikide mured
Raudne Leviaatan: Venemaa raudteevõrgustik sõjas Ukraina vastu
Kaspar Sõukand
Venemaa on ajalooliselt olnud „raudteeimpeerium“, tuginedes oma raudteedele, et ühendada maailma suurima riigi tohutut maa-ala. Raudteeliinid on Venemaa maismaaoperatsioonide ja sõjamajanduse jaoks üliolulised logistikateed, mängides keskset rolli sõjategevuses nii Tsaari-Venemaal kui ka Nõukogude Liidus, kirjutab Kaspar Sõukand oma analüüsis.
Raudteevõrk on alati olnud Venemaa sõjategevuse toetamisel kesksel kohal. Oma kolossaalse suuruse tõttu on raudteevõrk osutunud ka ülimalt haavatavaks, langedes tihti nii Ukraina vägede kui ka Venemaa ja Valgevene opositsiooni rünnakute ohvriks. Olles teadlik sellest puudujäägist, on Venemaa alates 2014. aastast investeerinud selle toetamisse märkimisväärseid ressursse, võimaldades Vene raudteevägedel säilitada ja toetada raudteelogistika süsteemi, kandes samal ajal Ukraina rünnakute ja Lääne sanktsioonide raskusi.
Sõda Ukrainas illustreerib selgelt logistika kriitilist tähtsust kaasaegses sõjapidamises, näidates, kuidas infrastruktuuri hävitamine või häirimine võib tõsiselt mõjutada riigi sõjalist võimekust. Sõja jätkudes püüab Venemaa järjekindlalt haarata kontrolli Ukraina raudteesõlmede üle, et oma vägede logistikat lihtsustada. Ukraina omalt poolt on suutnud Venemaa tarneliinid oma vasturünnakute ja üha võimekamate sõjalise infrastruktuuri vastu suunatud löökidega ahendada, avaldades sellega survet ka eesliiniüksustele.
Kiiresti muutuva rindejoone taustal on raske ennustada, kas raudteelogistika osutub Venemaa armee selgrooks või selle Achilleuse kannaks. Sõja saatus võib olla sama palju raudteevägede ja drooniüksuste kätes rindejoonte taga kui maavägede kätes lahinguväljal.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): The Iron Leviathan: Russia’s Rail Network in its War against Ukraine (PDF)
RKK järgmine uudiskiri ilmub jaanuaris. Häid pühi!