„Ungari ei muutu, Euroopa peab muutuma”

Euroopa Liit üritab Ungarit karmil viisil distsiplineerida, kuid peaminister Viktor Orbáni arvates on tegemist kättemaksuga, sest Ungari ei soovi olla immigratsioonimaa. Orbán ütleb, et Ungari ei muutu, vaid muutuma peab Euroopa.

Euroopa Parlament langetas ajalooliseks nimetatud otsuse 12. septembril 2018, kui kiitis heaks nn Sargentini raporti. Hollandi rohelisi esindava Judith Sargentini aruandes kritiseeritakse karmilt peaminister Viktor Orbáni poolt juba kolmandat ametiaega juhitavat Ungarit ELi põhiväärtuste, näiteks demokraatia, võrdõiguslikkuse, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste kõrvaleheitmises.

Ajalooliseks peetakse järelduste heakskiitmist sellepärast, et Euroopa Parlament näeb esimest korda liikmesriiki ehk praegusel juhul Ungarit ohuna ühenduse ühistele väärtustele. Toetudes sellele otsusele võib EL käivitada Ungari vastu Lissaboni lepingu 7. artiklile vastavad karistusmeetmed. Seda artiklit on mõnikord kutsutud isegi „tuumarelvavõimaluseks”. Vähemalt teoorias on nüüd võimalik, et Ungarilt võidakse ära võtta koguni hääleõigus ühisel otsustamisel.

Euroopa Komisjon alustas sama menetlust teise liikmesriigi, Poola vastu 2017. aasta lõpus. Põhjenduseks on muu hulgas toodud kohtuvõimu sõltumatuse nõrgendamine.

Ungarit puudutav otsus sündis europarlamendis häältega 448 : 197,  48 saadikut ei hääletanud. Parlamendi sõnum on haruldaselt tugev, sest Ungari karistamist pooldas üle kahe kolmandiku saadikuist.

Paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioon, kuhu Ungarit valitsev populistlik konservatiivne partei Fidesz kuulub, lahknes hääletamisel. Fraktsiooni juhti, Baieri kristlikku demokraati Manfred Weberit on peetud EPPs Orbáni kaitsjaks, kuid nüüd hääletas ta viimase vastu. Weber pürib Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks ja võitleb EPP kandidatuuri eest 2018. aasta novembris Helsingis peetaval koosolekul. Siiski pole Fideszit praeguseks EPPst välja visatud.

EL on üritanud Ungarit mitu korda korrale kutsuda, kuid praktikas pole nii mõnigi asi muutunud. Septembri otsus on märk sellest, et nüüd sai parlamendil mõõt täis. Järgmisena liigub parlamendi ettepanek liikmesriikidest koosnevasse nõukokku. Kui nõukogu arvab, et Ungari rikub tõsiselt ELi põhiväärtusi, võib ta aktiveerida 7. artikli. Nõukogus vajab artikli aktiveerimine neljaviiendikulist enamust.

Parlamendi sõnum on haruldaselt tugev, sest Ungari karistamist pooldas üle kahe kolmandiku saadikuist.

ELil on kaks võimalust Ungarit karistada, kui ühendus peaks meetmed kasutusele võtma. Nn kergem tee on alustada ennetavate abinõudega, milleks võiks olla näiteks majandusliku toetuse vähendamine. ELis on tugevaid kahtlusi, et Ungari kasutab saadud toetusi valesti, näiteks jagades neid Orbáni lähikondlastele. Toetuste vähendamine nõrgendaks Ungari majandust, mis on viimastel aastatel kasvanud 3–4 protsenti ja taganud sellega inimeste rahuolu.

Ungarit on võimalik karistada ka  karmide vahenditega, näiteks võtta talt  hääletusõigus ühisel otsustamisel. Sel juhul peavad ELi liikmesriigid olema üksmeelsed. Poola teatas juba pärast parlamendihääletust, et kavatseb Ungari karistamist vetoõigusega takistada. Poola ja Ungari on üksteist toetanud ka teistes tülides ELiga.

Missuguse võimaluse EL ka ei valiks, protsessi edasist kulgu on raske ennustada. See tuleb igal juhul pikk ja keeruline ning lõpptulemuse osas pole mingit kindlust. Lisaks Poolale on mitu Kesk-Euroopa riiki, näiteks Bulgaaria ja Tšehhi, teatanud oma toetusest Ungarile.

Immigrantide aitajaile trahvid või vangla

Euroopa Parlamendi otsus oli peaminister Viktor Orbánile tugev hoop, ehkki ta oli ilmselgelt hääletuse lõpptulemuseks valmistunud. Orbánit teatakse ELi immigratsioonipoliitika järsu oponendina ja ta väidab, et EL vaenab Ungarit nimelt immigratsioonivastasuse ja karmi piiripoliitika pärast.

Pärast oma kolmandat valimisvõitu on Orbán esinenud varasemast enesekindlamalt ja bravuursemalt. Ta ei näidanud enne parlamendihääletust – ega ka pärast seda – üles mingitki kompromissivalmidust. Ka Sargentini raportis on Orbáni väitel küsimus „väiklases kättemaksus, sest Ungari kaitseb oma piire ja keeldub vastu võtmast illegaalseid immigrante”.

Orbáni administratsioon peab europarlamendi otsust „juriidiliselt kehtetuks”, sest hääletuselt puudunuid ei võetud tulemust kokku lugedes arvesse ja seetõttu ei toetanud raportit tegelikult kahekolmandikuline enamus. Ungari on ähvardanud europarlamenti kohtuga.

Orbáni juhitav Fidesz ja selle väike kristlik abipartei on valitsenud Ungarit alates 2010. aastast ja neil on tegelikkuses piiramatu võim muuta näiteks riigi põhiseadust. Valitsus uuendas oma mandaati 2018. aasta aprillis, võites riigi 199-kohalises parlamendis kahe kolmandiku enamuse.

Ungari on olnud ELile pidevaks peavaluks peaaegu kogu Orbáni ametiaja. Probleemidest moodustub pikk nimekiri ja need on samad, mida mainitakse ka Sargentini raportis, näiteks kohtuvõimu sõltumatus, korruptsioon ja huvide konfliktid, privaatsus ja andmekaitse, sõnavabadus, akadeemiline vabadus, usuvabadus, ühinemisvabadus ning vähemuste, immigrantide ja asüülitaotlejate õigused.

Orbáni valitsus muutis 2018. aasta juunis taas põhiseadust, karmistamaks immigratsiooniseadusi. Ungari asustamine „muulastega” on nüüd põhiseadusvastane. Nn Stop Soros seadused jõustusid augustis ja nendele toetudes võib asüülitaotlejaid aidanuid trahvida või vangi mõista, kui saabunud pole Ungarisse jõudmisel olnud otseses ohus.

Bannon peab Orbáni eeskujuks ja kangelaseks, originaalseks Trumpiks – seega Trumpiks juba enne Trumpi.

Seadusepakett raskendab ka immigrante toetavate kodanikuühenduste, näiteks Ungari Helsingi komitee tegevust. Nood peavad riigilt saadud rahastuse pealt maksma 25-protsendilist maksu. Maksutulusid läheb Ungaril väidetavalt vaja pagulastega seotud kulutuste tarbeks. Tulijate voog on tegelikkuses küll kokku kuivanud, sest Ungari tõkestas nn Balkani tee, püstitades oma lõuna- ja edelapiirile pärast 2015. aastal puhkenud rändekriisi tara. Ka asüülisaamise tingimusi karmistati nii, et selle saamine on sisuliselt võimatu.

Orbáni kevadise valimiskampaania teravik oli suunatud liberaalsete kodanikuühenduste ja Ameerika miljardäri George Sorosi vastu. Orbán on süüdistanud Ungaris sündinud Sorost massiimmigratsiooni õhutamises ning katsetes islamiseerida ja niiviisi purustada kristlik Euroopa.

Sorosi asutatud Avatud Ühiskonna Fond on Ungarist rahastanud liberaalset kodanikutegevust juba alates 1980. aastate lõpust. Orbáni ametiajal on Sorosist tehtud antikangelane, kes manipuleerib kogu ELi. 2018. aasta augustis sulges ühendus oma kontori Budapestis ja viis personali Berliini, põhjendades Ungarist lahkumist „varasemast lämmatavama poliitilise ja õigusliku keskkonnaga”. Fondi esindajate väitel ei suudetud enam tagada töötajate turvalisust.

Ühised uskumused ja sotsiaalsed tavad

Peaminister Viktor Orbáni poliitiline võim ulatub Ungari ühiskonnas peaaegu kõikjale. Sellest ei paista aga piisavat ja arvatakse, et Orbán kavandab „riigipööret”, mis puudutab ka kultuuri, haridust, inimese valikuid, isegi eraelu.

„Vajalik on uus aateline ja kultuuriline lähenemisviis. Poliitilist korda määratlevad seadused ja poliitilised otsused. See on midagi rohkemat. Seda ajastut määratlevad kultuurilised suundumused, ühised uskumused ja sotsiaalsed tavad,” andis Orbán oma nägemuse tulevikust 2018. aasta juulis Rumeenia ungari alal Băile Tușnadis peetud kõnes.

Băile Tușnad (ungari keeles Tusnádfürdö) on napilt 2000 elanikuga ungari enamusega linn Ida-Transilvaanias, mis kuni 1920. aasta Trianoni rahulepinguni kuulus Ungarile. Orbáni juhitav Fidesz on pidanud seal „vaba suveülikooli” 1989. aastast alates. Băile Tușnadis on Orbán välja öelnud oma tulevikupoliitika. 2014. aasta kõne pälvis rahvusvahelist tähelepanu, sest siis kuulutas ta end „illiberaalse” poliitika toetajaks – vastandina ELi esindatud pluralistlikule ja liberaalsele demokraatiale. Eeskujudena mainis ta muu hulgas Türgit ja Venemaad.

Mida tähendab siis Orbáni nüüd mainitud „uus aateline ja kultuuriline lähenemisviis”? Eelmaitse selle kohta saadi juba enne Orbáni suvist kõnet. Orbán ei rahulduks Ungari ühiskonna pahupidi keeramisega üksnes seadusi ja põhiseadust muutes. Ta tahab alustada tervenisti uut, kristlikel ja konservatiivsetel pereväärtustel põhinevat ajastut ja pühkida minema enda poolt vasakpoolseks või koguni kommunismi jätkuks tembeldatud liberalismi.

2018. aasta juunis kirjutas valitsuse tähtsaim hääletoru Magyar Idök, et Ungari riigiooperi muusikal „Billy Elliot” „ülistab homoseksuaalsust ja võib teha lastest homod”. Populaarne muusikal räägib töölispoisist, kes soovib saada balletitantsijaks. Ooperiteater on Budapestis seda muusikali esitanud alates 2016. aastast enam kui 100 000 inimesele.

„Homoseksuaalsuse propageerimine ei saa olla rahvuslik eesmärk, kui rahvastik vananeb ja väheneb ja meie riiki ähvardab (moslemipagulaste) invasioon,” põhjendas oma otsust Zófia Horváth Magyar Idökist.

Artiklist tekkinud skandaal viis muusikali piletimüügi alla ja lõpuks tühistas ooper  suveks planeeritud 15 etendust. Ooperi juhtkond teatas ka, et tulevase teatrihooaja teemaks on – nagu valitsus soovibki – kristlus.

Kuu aega hiljem võttis Magyar Idök sihikule Mehhiko kunstniku Frida Kahlo näituse Budapestis. Kahlo surmast on möödunud juba 64 aastat, kuid siiski paistavad maalikunstniku värvikas elu, tema sümpaatia kommunismi vastu ja eriti tema suhe Vene revolutsionääri Lev Trotskiga olevat Ungari valitsusele tabud. „Nii edendatakse kommunismi riigi rahaga,” pealkirjastas Magyar Idök oma artikli. „Te muidugi ei usu, kuid Trotski on taas ilmunud Budapesti, nüüd Kahlo voodist.”

Orbán söandab suunata ka omasid

„Billy Ellioti” ja Frida Kahlo juhtumid on äärmuslikud näited, kuid iseloomustavad hästi Ungari praegust vaimset seisundit. Kõikide Ungari riiklike kultuuriasutuste eesotsas on Orbánile lojaalsed inimesed, aga valitsus ei kõhkle suunamast ka omasid, nagu näitab ”Billy Ellioti” juhtum. Kultuurilisi suundumusi, sotsiaalseid tavasid ja ühiseid väärtusi õpetatakse juba koolis. Valitsus natsionaliseeris kaks suurimat õpikukirjastust juba 2014. aastal. Kaheksanda klassi ajalooõpikus räägitakse, et peaminister Orbán peab asüülitaotlejaid Ungarile ohuks.

„Eri kultuuride kooselu võibki olla problemaatiline,” vihjatakse õpikus.

Ka on ohus ülikoolide akadeemiline vabadus. Valitsus otsustas lõpetada soouuringute haridusprogrammi rahastamise riiklikus ELTE ülikoolis, sest aine põhineb „rohkem ideoloogial kui teadusel” ja haridusprogrammi lõpetanuile pole praeguses Ungaris tegevust.

Soomeugrilikkus on saanud bolševistliku propaganda pitseri, sest ungarlased on praegu üllate sõdurrahvaste nagu hunnid ja sküüdid järeltulijad ning türgi keel on sugulaskeel.

Soouuringute haridusprogramm on ka erakapitalil põhinevas Kesk-Euroopa Ülikoolis (CEU), mis on olnud Ungari valitsusel hambus alates 2017. aasta talvest. Inglise keelt õppekeelena kasutava rahvusvahelise CEU tulevik Budapestis on jätkuvalt lahtine, sest valitsus pole ülikooliga läbi räägitud aluslepingut allkirjastanud. CEUl on plaan B viia õppetegevus täies ulatuses Austriasse Viini, kui enne aastavahetust lepinguni ei jõuta.

Ühistesse uskumustesse kuulub ka Ungari Kesk-Aasia juurte rõhutamine. Soomeugrilikkus on saanud bolševistliku propaganda pitseri, sest ungarlased on praegu üllaste sõdurrahvaste nagu hunnid ja sküüdid järeltulijad ning türgi keel on sugulaskeel.

Ungari ei lahku EList

Ungari valitsust toetav meedia maalib pildi, mille kohaselt võitleb Ungari Orbáni juhtimisel ELi vastu enesemääramisõiguse nimel. Sõnum on lihtne: Ungari ei muutu, vaid EL peab muutuma Ungari-suguseks. Ungari pole Orbáni väitel ELi maha jätmas ega EPPist lahkumas, vaid kavatseb järgmisel kevadel valimistel võidelda endale parlamenti uued toetusrühmad.

„Me peame Euroopa poliitikat muutma. Praegu koosneb lõviosa parlamendist ja komisjonist inimestest, kes toetavad immigratsiooni. Nad üritavad end päästa, rääkides immigratsiooni piiramisest. Kuid inimesed soovivad oma küsimustele selgeid vastuseid, kas immigratsioon on hea või halb asi,” jõudis Orbán ELi valimiskampaania tuumani raadiointervjuus 28. septembril.

President Donald Trumpi endine kampaaniajuht Steve Bannon on lubanud ühendada rahvuslikud ja immigratsioonivastased parteid Euroopas enne 2019. aasta kevade Euroopa Parlamendi valimisi. Bannon peab Orbáni eeskujuks ja kangelaseks, originaalseks Trumpiks – seega Trumpiks juba enne Trumpi.

Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski