veebruar 15, 2019

Üks maailm – mitu teemat

Reuters/Scanpix

Diplomaatia topeltnumber mahutab endas mitmeid teemasid: ÜRO ränderaamistik, Rumeenia/Moldova, Krimmi okupeerimise/annekteerimise viies aastapäev, arengud Egiptuses ja palju muudki. Pilk maailma peab olema terav, pakkudes samal ajal mõtestatud lähenemist rahvusvahelisele poliitikale.

Nii kirjutabki välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Paul Teesalu palju vaidlusi tekitanud ÜRO ränderaamistikust. „Algusest peale oli selge, et globaalse ränderaamistiku staatus hakkab sarnanema ÜRO Peaassamblee resolutsioonidele. Peaassamblee resolutsioonid ei ole liikmesriikidele õiguslikult siduvad, isegi mitte neile, kes hääletavad poolt. Siduvad on vaid ÜRO enda institutsionaalset ülesehitust, administratiivset tegevust ja eelarvet määravad resolutsioonid,“ kirjutab Teesalu.

Rumeeniast kui Euroopa Liidu eesistujamaast kirjutab Soome vabakutseline ajakirjanik Pentti Väistö. „Rumeenias on viimastel aastatel andnud tooni poliitilised konfliktid, vastuolulised seaduseelnõud ja taaskord uue peaministri asumine valitsuse etteotsa. Nii Euroopa Liidus kui ka Rumeenia opositsiooni seas on seatud kahtluse alla, kas riik suudab oma eesistumisajast auga väljuda,“ nendib Väistö.

Diplomaatia intervjuu keskendub Rumeenia naabrile Moldovale. Vaba Euroopa raadiojaama kohaliku toimetuse juht Vasile Botnaru räägib Moldova keerulisest identiteedist ja suhetest Rumeeniaga. „Peale Moldova iseseisvumist 1991. aastal on meie poliitikud hakanud poolihääli tunnistama, et rumeenia ja moldova keel on sarnased, aga nad ütlevad nii: me oleme moldovlased, kes räägivad keelt, mis on sarnane rumeenia keelele. Nad kardavad, et kui nad tunnistaksid, et see on täpselt sama keel, siis inimesed hammustavad näpu asemel ära terve käe ning hakkavad järgmiseks nõudma ühinemist Rumeeniaga,“ ütleb ta.

Heidi Koolmeister, politoloogiadoktorant Rooma ülikoolis Libera Università Internazionale degli Studi Sociali “Guido Carli”, kirjutab demokraatlike riikide vastupanuvõimest.

Lähis-Ida ekspert Kadri Jõgi annab ülevaate Egiptuse viimastest arengutest. Välispoliitika kommentaator Toomas Alatalu meenutab Krimmi okupeerimist ja annekteerimist viis aastat tagasi. „Fakt on seegi, et Lääs – omades 2008. aasta kogemusi Gruusias – lasi end uuesti üllatada ei-tea-kust ilmunud roheliste mehikestega, kes võtsid jõuga üle Ukraina sõjabaasid ja ametiasutused ning olid viisakalt vait, kui küsiti – kes te olete!?“ kirjutab Alatalu.

Kirikuloolane Priit Rohtmets kirjutab Ukraina õigeusu kirikust. Sven Sakkov, Hellar Lill ja Holger Mölder lugesid uusi raamatuid rahvusvahelise poliitika kohta.

Kategooriates: Paberväljaanne