Ukraina energiamajandus – gaasiga ja gaasita

Ukraina alustab oktoobrist aprillini vältavat kütteperioodi iseseisvusaja väikseimate gaasivarudega. Peamisteks põhjusteks hinnavaidlused Gazpromiga ja gaasitarnete katkemine ning Krimmi kaotus Venemaale, mis võttis Ukrainalt kõige perspektiivikamad maagaasi leiukohad rannikumeres.

Millised on Ukraina võimalused olemasolevate varude suurendamiseks ja maagaasi asendamiseks, et võimalikult väikeste kahjudega eelolev talv üle elada?

1. Maagaasi olulisus Ukrainale

Ukraina primaarenergiast moodustasid 2012. a maagaas ja kivisüsi kumbki ca 35 protsenti, tuumaenergia 19,1 protsenti , nafta ja naftatooted 9,5 protsenti¹.

Maagaasi suure osakaalu on tinginud suhteline hinnaeelis – võrreldes muude kütustega on gaas Ukrainas olnud kogu iseseisvusaja ülimalt odav. Näiteks maksab Ukraina tarbija maagaasi kuupmeetri eest pea kümme korda vähem kui Saksamaa tarbija ja ca 60 protsenti sellest, mis maksab maagaas Venemaa tarbijale. Ukraina tööstusele (sh energiatootjaile) on maagaas ligikaudu viis korda kulukam kui elanikkonnale².

Hinnaeelisele vaatamata on maagaasi tarbimine Ukrainas pidevalt vähenenud. Kui 2004. a tarbiti ca 96 miljardit m³, siis 2013. a vaid ca 50 miljardit m³ aastas. Kuna Ukraina enda maagaasi toodang on püsinud viimased kümmekond aastat pea samal tasemel, seostub tarbimise vähenemine impordi kahanemisega³, mille on omakorda tinginud Venemaalt sisseveetava maagaasi pidev kallinemine.

Näiteks maksab Ukraina tarbija maagaasi kuupmeetri eest pea kümme korda vähem kui Saksamaa tarbija.

Ülevaate Ukraina maagaasi tootmisest, tarbimisest ja impordist ning imporditud maagaasi keskmisest hinnast annab järgnev tabel.

Tabel. Ukraina maagaasi tarbimine, import ja tootmine (miljard m³).

	2010	2011	2012	2013
tootmine	20,5	20,1	20,2	21,0
import	36,5	44,8	32,9	*27,9
varudest**	-1,1	-5,6	1,7	1,1
tarbimine	55,9	59,3	54,8	50,4
hind (USD/1000m3)	260	309	426	414

Maagaasi suurimad tarbijad olid 2012. a elektri- ja soojusenergia tootmine (38 protsenti), elanikkond (32 protsenti) ja tööstus (maagaas energiaks ja toorainena – kokku 23,5 protsenti)⁴.

2. Maagaasi import Venemaalt

Venemaalt imporditava maagaasi kallinemine on olnud seitsmekordne – kui 2005. a maksis Naftogaz Gazpromile 59 USD/1000m³, siis 2012. a juba 426 USD/1000m³.⁵

Kui kuni 2014. aastani lahenesid hinnavaidlused poliitilise kokkuleppega, siis tänavu kevadel olukord muutus, sest Ukraina uus valitsus keeldus koostööst Moskvaga ja keeldus kulutamast Läänelt saadud raha maagaasi ostuks, iseäranis pärast seda, kui Venemaa oli annekteerinud Krimmi ja alustanud relvakonflikti Ida-Ukrainas.

16. juunil 2014 peatas Gazprom maagaasi tarned Ukrainasse, sest Naftogaz keeldus tasumast eelmise aasta lõpust kuhjuma hakanud võlga. Naftogaz ei olnud ka nõus tegema tarnitava gaasi eest ettemakseid, sest hinnas polnud kokkuleppele jõutud.

Tüli lahendamiseks esitasid Gazprom ja Naftogaz kumbki hagi Stockholmi arbitraaži. Gazprom nõuab Naftogazilt võla tasumist, Naftogaz tahab Gazpromilt õiglast hinda.

Erimeelsustele vaatamata kaalub Ukraina valitsus vähemalt viie miljardi m³ maagaasi ostmist Gazpromilt veel sel aastal⁶. Seda kolmel põhjusel. Esiteks tahetakse vältida maa-aluste hoidlate puhvergaasi kasutamist (selle taastamiseks tuleb importida täiendavad kogused maagaasi).

Kui kuni 2014. aastani lahenesid hinnavaidlused poliitilise kokkuleppega, siis tänavu kevadel olukord muutus, sest Ukraina uus valitsus keeldus koostööst Moskvaga.

Teiseks ei saa välistada, et Euroopa Komisjoni survel läheb osa maagaasi varudest transiidi tasakaalustamiseks (hetkel Ukrtransgazil seda kohustust pole – vt allpool).

Kolmandaks tahetakse pehmendada tööstusele seatud piiranguid (valitsuse kava kohaselt tuleb tööstusel piirduda kaks korda väiksema gaasikogusega kui mullu⁷).

3. Maagaasi transiit Euroopasse

Ukrainat läbiv maagaasi transiit Euroopasse on kulgenud tõrgeteta. Seda ei suutnud mõjutada isegi magistraaltoru plahvatus trassil Urengoi-Pomarõ-Užgorod⁸.

GTSi operaator Ukrtransgaz liitus 25. mail Euroopa maagaasi transpordisüsteemi ja gaasihoidlate operaatorite ühendusega ning kõik gaasikoguste liikumised Ukrainas on nüüd online-režiimis nähtavad ühenduse teabesüsteemis AGSI+⁹. See võimaldab Ukrainal juba eos tõrjuda süüdistusi maagaasi ebaseaduslikus tarbimises.

Gaasitransiiti Euroopasse võib mõjutada Gazpromi otsus katkestada Ukrtransgaziga transiidi tasakaalustamise leping alates 23.06.2014¹⁰. Selle leppe kohaselt tagas Ukrtransgaz talvise gaasitarbimise järsu kasvu Euroopas oma varudega maa-alustest hoidlatest ja Gazprom korvas edastatud koguse Ukrtransgazile¹¹. Nüüd pole Ukrtransgazil lepingulist kohustust sesoonsete tarbimiskõikumiste silumiseks.

4. Maagaasi import Euroopast

Ukraina ostab juba teist aastat maagaasi Euroopast, kasutades gaasi tagasisuunamist ehk reversit. Viimase eelduseks on tagasisuunamist võimaldav toruühendus, vaba maht transiiditrassil ja maagaasi soodsam hind Euroopa hetketehingute turgudel.

Euroopa Komisjon tühistas gaasi edasimüüki keelavad klauslid tarnelepetes juba kümmekonna aasta eest¹², kui gaasikogus on vahetanud omanikku, võib too saadud gaasi müüa kellele ja kuhu soovib.

Esimese katse osta maagaasi Euroopast reversiga tegi Ukraina 2012. aasta lõpus, kui Saksa energiafirma RWE¹³ müüs Naftogazile Poola kaudu esimesed kogused gaasi.

2013. aastal lisandus Ungari revers ning Naftogaz ostis RWElt maagaasi kokku üle kahe miljardi kuupmeetri (vt tabel 1). Tänavu avati ka Slovakkia revers¹⁴ ning alates 2. septembrist on sealtkaudu saadud stabiilselt 26,3 miljonit m³ maagaasi ööpäevas.

Katsetatud on kivisöe gaasistamist, kuid proovipuurimistest kaugemale ei jõutud, sest ühestki puuraugust ei saadud loodetud kogust metaani.

Poola reversi maksimaalseks mahuks on neli miljonit m³ ja Ungari reversil 16 miljonit m³ maagaasi ööpäevas. Keskmised kogused on oluliselt väiksemad, nt Ungari suund on koormatud vaid 75 protsendi ulatuses¹⁵, kuigi Ukrtransgaz laiendas mullu augustis torutrassi¹⁶.

10. septembril teatas torutrassi Jamal-Euroopa operaator Poolas Gaz-System SA plaanilisest remondist trassil¹⁷ ja reversi peatamisest. 12. septembril revers taastati.

Maagaasi tagasisuunamine Ungarist vähenes juulis ca poole võrra, kui Ungari GTSi operaator FGSZ suurendas varusid oma maa-alustes hoidlates¹⁸.

5. Gaasivarud Ukraina maa-alustes hoidlates

Impordi katkemine Venemaalt on mõjutanud Ukraina maagaasi varumist. Esimesel poolaastal täideti hoidlad kiiremini – 16. juuniks oli varutud 14,3 miljardit m³, kuid 18. septembriks oli varud kasvanud vaid kahe miljardi kuupmeetri võrra¹⁹.

Varusid suurendatakse ennekõike maagaasi impordiga Euroopast. Ukraina valitsus loodab, et gaasivarud on oktoobri keskpaigaks vähemalt 17 miljardit m³.

Varasematel aastatel pole olnud vajadust nii suurte varude järele tänu pidevatele tarnetele Venemaalt. Esialgsetel hinnangutel jääb tänavu Ukrainal puudu ligikaudu 3 miljardit m³ maagaasi²⁰. Maagaasi nappus võib tekkida siis, kui Ukraina peab talvel oma varudest toetama tarbimise järsku suurenemist Euroopas.

Ukraina kodumaisest gaasitoodangust jõuab maa-alustesse hoidlatesse suhteliselt vähe, sest sellest kaetakse igapäevane tarbimine.

6. Maagaasi tootmine Ukrainas

Ukraina maagaasi toodang on püsinud samal tasemel, võrreldes eelmise aastaga ehk 50–55 miljonit m³ päevas²¹ (sama ka kuude lõikes²²).

Tootmist on suurendanud erafirmad²³, sest riikliku ettevõtte Ukrgazvidobuvannja (toodab ca 75 protsenti Ukraina maagaasist) gaasitoodang väheneb²⁴. Esimese viie kuuga tootis ettevõte 5,9 miljardit m³ maagaasi ehk 1,5 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Teise riigifirma, Ukrnafta gaasitoodang (ca 10 protsenti Ukraina maagaasist) on vähenenud tänavu koguni 8 protsendi võrra.

Maagaasi tootmise suurendamist Ukrainas on kammitsenud riiklikult reguleeritud hind, millega riigi omandis olevad tootjad on kohustatud gaasi müüma. Ukrnafta ja Ukrgazvidobuvannja tohivad maagaasi müüa hinnaga 350UAH/1000m³, erafirmad saavad müüa gaasi hinnaga 4700 UAH/1000m³.²⁵ Seetõttu on riiklikud ettevõtted vähendanud geoloogilisi uuringuid ja uute leiukohtade kasutuselevõttu. Riigifirmad kasutavad korruptiivseid skeeme odavalt toodetud maagaasi müümiseks kallimalt²⁶.

Relvakonflikt Ida-Ukrainas on sundinud ettevõtjaid peatama kivisöe kaevandamise vähemalt 30 šahtis Donbassi kaevanduspiirkonnas.

Lahingud Donetski ja Luganski oblasteis on hakanud mõjutama maagaasi tootmist, sest Venemaa toel tegutsevad separatistid ja terroristid on hõivanud või hävitanud maagaasi tootmisseadmeid²⁷. Ukraina suurima gaasitootja Ukrgazvidobuvannja andmetel tuleb osa puurauke turvalisuse kaalutlustel sulgeda²⁸ ning seetõttu toodetakse ka vähem maagaasi.

6.1 Maagaasi leiukohad meres

Krimmi poolsaare rannikul Aasovi ja Mustas meres võttis Naftogazi tütarfirma Tšernomornaftogaz viimaste aastate jooksul kasutusele mitu uut leiukohta ja soetas kaks kaasaegset ujuvplatvormi maagaasi tootmiseks²⁹.

Rannikumere leiukohtade kasutuselevõtuga tahtis Ukraina korvata gaasitootmise vähenemist maismaal. Varasemate kavade kohaselt pidanuks Tšernomornaftogaz tootma leiukohadest Krimmi rannikul 2015. a kolm miljardit m³ maagaasi³⁰.

Praeguseks on Krimmi võimud hõivanud kõik Tšernomornaftogazi varad poolsaarel ja selle rannikumeres ning kavandatakse nende üleandmist Venemaa firmadele³¹. Ukraina valitsus peab neid tegevusi ebaseaduslikuks, kuid pole seni midagi kaotatud omandi kaitseks või tagasivõtmiseks teinud.

Ukraina valitsus on andnud kolm maavarade uurimisluba süvamere aladel Mustas meres³². Krimmist kagus asuvas Prikertšenskoje piirkonnas on tegevusluba firmal Vanco Prykerchenska Ltd. Kertši poolsaarest lõunasse jääval alal (suurim leiukoht Subbotina) said ühise tegevusloa EdF ja ENI³³. Krimmist edelasse jääva Sküüdi piirkonna hanke võitis 2012. a konsortsium, kuhu kuulusid Exxon Mobil, Shell ja OMV Petrom³⁴. Kõigil neil aladel on uurimistegevus peatatud.

6.2 Kildagaasi ja söemetaani projektid

Ukraina valitsus on andnud loa kildagaasi uuringuiks kahes leiukohas – Juživkas ja Olesskas, sõlmides 2013. aastal lepingud Shelli ja Chevroniga.

Lahingute tõttu Ida-Ukrainas peatas Shell proovipuurimised Juživka leiukohas³⁵. Shell pole uuringuid jätkanud, kuigi leiukoha keskmes asuv Slovjanski linn on taas Ukraina vägede kontrolli all. Chevron pole proovipuurimistega Olesska leiukohas alustanudki³⁶. USA suursaadik kinnitas, et firma ei loobu kildagaasi uuringuist ja tootmisest Lääne-Ukrainas³⁷. Kildagaasist pole hetkel Ukraina gaasinõudluse rahuldamisel abi, sest parimal juhul jõutakse tootmiseni kolme aasta möödudes³⁸.

Katsetatud on kivisöe gaasistamist, kuid proovipuurimistest kaugemale ei jõutud, sest ühestki puuraugust ei saadud loodetud kogust metaani. Seetõttu otsustas Ukraina energeetikaministeerium peatada Hiina Arengupanga rahastatud ja Shelli tehnoloogiale tugineva projekti Lisitšanskis³⁹.

7. Maagaasi asendamine

Alates 2009. aastast on Ukraina ettevõtjad ja energiatootjad asendanud kallimaks muutunud maagaasi muude kütuste, ennekõike kivisöega. Elektrienergia tootmisel on kaalutud tuumaelektrijaamade osakaalu suurendamist.

7.1. Kivisüsi

Ukrainas toodeti 2013. a 83,7 miljonit tonni kivisütt, sellest ca 70 protsenti Donbassis⁴⁰.

Relvakonflikt Ida-Ukrainas on sundinud ettevõtjaid peatama kivisöe kaevandamise vähemalt 30 šahtis Donbassi kaevanduspiirkonnas. Põhjusteks taristu hävimine lahingutes (elektrienergia katkestused on peatanud pumpade töö ning šahtid on üleujutatud) ja varustuse nappus (peatatud on lõhkeainetarned kaevandustele).

Esimese kaheksa kuuga on kivisöe tootmine Ukrainas vähenenud ca 14 protsendi võrra⁴¹.

Ukraina valitsus kaalub energiasöe importi⁴², sest olemasolevad varud on piiratud⁴³. Sõlmitud on miljoni tonni kivisöe tarnelepe Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Kaalutakse söe sissevedu Euroopast, peamiselt Poolast. Ukraina suurim energiafirma DTEK tahab odavamat kivisütt sisse osta Venemaalt⁴⁴.

Kivisütt saab importida suurte söeterminalide kaudu kuues sadamas⁴⁵: Mariupolis (võimsus 3,3 miljonit tonni sütt aastas)⁴⁶, Mõkolajevis (2,5 mln t/a), Izmailis (1,4 mln t/a), Južnõis (1,4 mln t/a), Berdjanskis (1,2 mln t/a) ja Iljitševskis (0.7 mln t/a). Lisaks kolm väiksemat, mille käive on kokku 0,15 miljonit tonni sütt aastas.

Kuna kivisöevarud soojuselektrijaamades⁴⁷ on vähenenud alla kahe miljoni tonni⁴⁸, siis valmistutakse Ukrainas elektrienergia tarbimise piiramiseks⁴⁹.

7.2. Tuumaenergeetika

Ukraina neljas tuumajaamas on 15 energiaplokki. Osa neist ei tööta täisvõimsusel, sest pole piisavalt ülekandeliine elektrienergia jaotamiseks. Ukraina valitsus rahastab erandkorras täiendavate energiaühenduste rajamist⁵⁰, et vähendada maagaasi osakaalu ja suurendada tuumajaamade panust elektrienergia tootmisel.

Esimese kaheksa kuuga on kivisöe tootmine Ukrainas vähenenud ca 14 protsendi võrra.

Ukraina kaevandab uraani ja toodab rikastatud uraanioksiidi kontsentraati⁵¹, kuid vaja minev tuumkütus valmib Venemaal. Sõda Ida-Ukrainas ei ole seni mõjutanud tuumkütuse tarneid Venemaalt⁵².

Koostöös Rosatomiga kavandati tuumkütuse tehase rajamist Ukrainasse, kuid ettevõtmine on veninud⁵³.

Ukraina Energoatom sõlmis kevadel tuumkütuse tarnete mitmekesistamiseks lepingu firmaga Westinghouse⁵⁴. Ukraina tahab tulevikus varustada kolme energiaplokki tuumkütusega Westinghouse’ilt. Kavade kohaselt laaditakse esimene partii Westinghouse’i tuumkütuse vardakoostusid Južno Ukrainski TEJ kolmandasse energiaplokki eeloleva aastavahetuse paiku⁵⁵.

Kokkuvõtteks

Tegelikult ei ole kellelgi täit kindlust, kas ja kuidas Ukraina eeloleval kütteperioodil hakkama saab.

Isegi juhul, kui Ukraina valitsus suudab hommepäev gaasituru liberaliseerida, kulub kodumaise gaasitootmise suurendamiseks vähemalt aasta. Kildagaasi ja merepõhjas asuvate leiukohtade kasutuselevõtt võtab veelgi kauem aega.

Alternatiivsed impordikanalid on kas piiratud mahuga (revers Euroopast) või alles rajamisel (LNG terminal⁵⁶) ja ei suuda niipea korvata senist gaasiimporti Venemaalt.

Import Euroopast hakkab talvel sõltuma sellest, kas naabritel Läänes on maagaasi piisavalt, et ülejääki Ukrainasse tagasi suunata.

Varusid võib olla rohkem kui mullu, kuid nende kasutamine sõltub esiteks sellest, kui rangelt suudetakse järgida kokkuhoiunõudeid, ja teiseks välistemperatuurist. Pole välistatud, et osa Ukraina gaasivarudest tuleb ikkagi kulutada tarbimise silumiseks, nt Bulgaarias, kus omi gaasivarusid napib.

Maagaasi asendamist piiravad esiteks tehnilised võimalused (nt tahkekütusekatelde olemasolu) ja teiseks alternatiivsete kütuste, nt kivisöe kättesaadavus.

Ukraina võrguväljaanne ЛІГАБізнесІнформ leiab⁵⁷, et range kokkuhoiu ning stabiilse reversi ja kodumaise gaasitootmise korral võib Ukraina talve üle elada ilma Venemaalt gaasi importimata (vt tabel 2).

Tabel 2. Maagaasi tarve, toodang, varud ja import Euroopast 2014–2015 (miljard m³)

	Tarbimine	Tootmine	Revers	Tootmine + revers	Bilanss	Varud
August	1,75	2,26	0,26	2,52	0,77	15,72
September	2,10	2,26	0,56	2,82	0,72	16,44
Oktoober	3,70	2,39	0,86	3,25	-0,45	15,99
November	4,30	2,39	0,86	3,25	-1,05	14,94
Detsember	6,01	2,39	0,86	3,25	-2,75	12,19
Jaanuar	6,59	2,53	0,86	3,39	-3,20	8,99
Veebruar	5,57	2,26	0,86	3,12	-2,45	6,54
Märts	4,30	2,26	0,86	3,12	-1,18	5,36
Aprill	2,70	2,13	0,86	2,99	0,29	5,65

Kokkuhoid tähendab elanikele madalamat toatemperatuuri, maagaasist sõltuvale tööstusele aga seisakuid. Valitsuse otsusega peavad riigiasutused (haiglad, koolid) saama eeloleval talvel hakkama 10 protsenti, kommunaalettevõtted (pms katlamajad) 30 protsenti väiksema maagaasi kogusega kui mullu.

Kõige suurem kokkuhoid ootab tööstust. Seetõttu kaalub valitsus ettevõtteile loa andmist, et nad saaksid osta maagaasi Venemaalt ja Euroopast otse, ilma Naftogazi vahenduseta. Ukraina varasem kogemus maagaasi impordilubade jagamisel on üsna korruptiivse maiguga, sest soodsama hinnaga gaasi ostmine Venemaalt on võimalik vaid sealsete võimude heakskiidul.