Triin Ott: finantskirjaoskust aitab tõsta rahvusvaheline koostöö

Aastal 1879 avati Inglismaal ja Walesis Pankurite instituut, mille eesmärgiks oli pühendada aega rahandusteemadega seotud teadmiste ja praktikate jagamisele valdkonnas töötavatele inimestele. Instituut korraldas erinevaid kohtumisi ja hariduslikke kursuseid, et arendada pangatöötajate oskusi. Täna ei piiritleta finantskirjaoskuse vajalikkust enam siiski sektoripõhiliselt, vaid hoopiski laiemalt.

Finantskirjaoskus võimaldab inimestel teha teadlikumaid otsuseid, hallata paremini oma raha ning saavutada finantsilisi eesmärke. On mitmeid viise, kuidas anda paremat haridust finantskirjaoskuse tõstmiseks. 2020. aastal soovitas OECD luua liikmesriikidel finantskirjaoskuse strateegia, et arendada finantsõppe andmist jätkusuutlikult ning koordineeritult. Soovituses rõhutati, et oluline on hõlmata erinevaid sihtgruppe ning luua hariduslike programme, millest sihtgrupid kasu saaksid.

Ainult 18% ELi kodanikest on kõrgel tasemel finantskirjaoskus.

Euroopa Komisjon märkis 2023. aastal avaldatud Eurobaromeetri uuringus, mille raames analüüsiti muu hulgas finantsteadmisi ja -käitumist Euroopa Liidu kodanike seas, et ainult 18% kodanikest on kõrgel tasemel finantskirjaoskus, 64% on keskmine ning 18% madal tase. Tulemused siiski varieeruvad riigiti.

Standard & Poor’s Global Financial Literacy Survey – teadaolevalt suurim ja kõige põhjalikumalt teostatud finantskirjaoskuse mõõtmise uuring maailmas – järgi on 10 kõige kõrgema finantskirjaoskusega riiki Taani, Norra, Rootsi, Kanada, Iisrael, Ühendkuningriik, Saksamaa, Holland, Austraalia ja Soome. Neis riikides on olemas tavad ja raamistikud, kuidas finantsharidust kodanike seas juurutada.

Head näited välismaalt

Näiteks Taani puhul paistab silma, et riik on pikka aega oma tegevusi suunanud just noortele. Finantskirjaoskust arendatakse juba võimalikult varasest vanusest. Tänavu korraldati 10. korda Rahanädalat, mille jooksul erinevad finantsvaldkonna töötajad käisid koolides oskuslikust rahakasutusest rääkimas. Külalisõpetajad käisid enam kui 600 koolis ning jõudsid 70 000 nooreni. See on hea näide, mis ilmestab pikaajalist panustamist rahatarkuse arengusse.

Raha on teema, mida hoitakse enda teada või arutatakse heal juhul vaid pereringis. Võib olla keeruline otsustada, kellega rahast rääkida, kelle nõu kuulda võtta või mida õppida. Takistuskivideks on nii teise poole usaldusväärsus kui ka hirm rääkida, mis võib olla omakorda tingitud sissetuleku väikusest või tahtmatusest tunnistada, et ei teata või ei osata.

Taanis käivad Rahanädala jooksul erinevad finantsvaldkonna töötajad koolides rääkimas oskuslikust rahakasutusest.

Austraalia väärtpaberite ja investeeringute komisjoni (Australian Securities and Investments Commission, ASIC) üheks eesmärgiks on just tagada, et austraallased finantsküsimustega järjest paremini toime tuleksid ning nende rahaalased teadmised ja oskused kasvaksid.

Seetõttu lõi ASIC Moneysmart initsiatiivi, et pakkuda austraallastele kohta, kus nad saaksid täpset informatsiooni ja lugeda finantsteemalisi materjale ning ennast niimoodi harida. 2023. aasta andmete järgi külastas eelmisel aastal 9,7 miljonit austraallast Moneysmart veebilehekülge ning kasutajaid tuleb juurde aina enam. On näha, et inimesed usaldavad veebilehe informatsiooni ning peavad seda kasulikuks.

Toetab läbimõeldud strateegia

Austraalia näitel saab järeldada, et vaja on strateegiat, mis hõlmab endast nii lühi- kui pikaajalisi tegevusi ja eesmärke. See on parimaks viisiks, et luua selline informatsiooni pakkuv veebisait, inimesteni jõuda ning tagada, et finantsalaseid teadmisi ka praktiliselt kasutatakse.

Soome on tulnud välja julge avaldusega, võttes sihiks, et 2030. aastal on nad finantskirjaoskuse tasemelt maailma parim riik. Selle eesmärgini jõudmiseks tõid Soome Pank ja justiitsministeerium ühises avalduses välja, et oluline on omada strateegiat, mis hõlmaks tegevuskavu, eesmärke ning meetodeid.

Samamoodi rõhutas strateegia tähtsust Iirimaa rahandusminister Michael McGrath, kes 2023. juulis avaldas, et Iirimaa töötab hetkel välja finantskirjaoskuse strateegiat. Võib arvata, et finantskirjaoskuse tähtsus tõusis tugevalt, kui 2023. kevadel toimunud uuringust nähti, et iirlaste finantskirjaoskuse tase on märgatavalt nõrgem teiste riikide tasemest: iirlased oskasid vastata testis õigesti vaid pooltele küsimustele.

Soome on tulnud välja julge avaldusega, võttes sihiks, et 2030. aastal on nad finantskirjaoskuse tasemelt maailma parim riik.

Kui riigid kasutavad rahvusvahelisi uuringud, et oma taset võrrelda ja analüüsida, võib tekkida lisamotivatsiooni areneda ning järgmisel korral juba veelgi paremat tulemust ette näidata. Samuti on riikidevahelise koostöö kaudu võimalik jagada parimaid praktikaid ja kasulikke ideid ning leida kitsaskohtadele lahendusi.

Paremaks arenguks on loodud mitmeid rahvusvahelisi koostööformaate. Näiteks Globaalne Finantskirjaoskuse keskus rajas formaadi G53, mis koondab endas eksperte üle kogu maailma, et pakkuda ideid ja võimalikke lahendusi finantskirjaoskuse ning personaalse rahanduse teemadel.

Heaks näiteks on ka OECD/INFE rahvusvaheline finantshariduse võrgustik. See on valitsusasutuste, finantsasutuste ja organisatsioonide võrgustik, mis tegeleb finantskirjaoskuse edendamisega kogu maailmas. Mainitud võrgustik on foorum parimate tavade jagamiseks, ühiste ressursside arendamiseks ja finantskirjaoskust mõõtvate uuringute läbiviimiseks. Võrgustik hõlmab organisatsioone enam kui 100 riigist.

Parem kaasamine tõstab teadlikkust

Finantskirjaoskus ja inimeste finantskaasamine käivad käsikäes. Finantskaasamine tähendab, et kõigile on tagatud juurdepääs finantsteenustele, olenemata nende sissetulekust, rassist, etnilisest kuuluvusest või soost. Mida kõrgem on rahalise kaasatuse tase, seda laialdasemalt on kättesaadavad finantsteenused nagu pangakontod, krediit ja kindlustus.

Maailmapanga Global Findexi andmebaasi andmetel on Taanis, Norras ja Rootsis üle 90% täiskasvanutest pangakonto. Võib eeldada, et kui inimesed on rohkem kaasatud ja neile on antud juurdepääs finantsteenustele, on nende finantskirjaoskus ka parem (meenutan, et kõik kolm riiki on maailmas 10 kõige kõrgema finantskirjaoskuse taseme riigi hulgas Standard & Poor’s Global Financial Literacy Survey uuringu järgi).

Lääne-Aafrika riigid nagu Côte d’Ivoire, Ghana ja Senegal on muutunud regioonis mobiilse raha esikasutajateks.

Digitaalsete finantsteenuste turule toomine on aidanud suurendada juurdepääsu finantsteenustele, mis on omakorda finantstehnoloogia ettevõtetele andnud võimaluse pakkuda oma teenuseid ka regioonides, kus varem see võimalik ei olnud. Finantstehnoloogia ettevõtted teevad sageli koostööd riigipankadega, et võimaldada veelgi paremat teenust. Mobiilsed finantslahendused pakuvad tehingute tegemist, säästu-, krediidi- ja kindlustusvõimalusi külades ja linnaosades, kus ükski pank pole varemalt filiaali asutanud.

Hea näide on Lääne-Aafrika, kus finantskaasatus on olnud suureks probleemiks. Nüüdseks on Lääne-Aafrika riigid nagu Côte d’Ivoire, Ghana ja Senegal muutunud regioonis mobiilse raha esikasutajateks. Hästi ilmestab olukorda tõik, et Lääne-Aafrika piirkonnas on mobiilsete maksekontode arv kasvanud 11% 2021. aastal 33% 2022. aastal. See on vaid üks näide, kuidas tehnoloogia areng on aidanud kaasa paremale finantsilisele kaasamisele. 

Koostöö kuritegevuse vastu võitlemisel

Teisalt on tehnoloogia areng loonud soodsa pinnase finantskuritegudeks, mille kaudu üritatakse inimesi manipuleerida, et saada kätte nende personaalseid finantsandmeid ning niiviisi nende finantsvara omastada. Näiteks juba mainitud mobiilsete finantssüsteemide kasutusele võtmine on andnud uusi võimalusi, mida pahatahtlikult ära kasutatakse. Interpol leiab, et sageli on probleemiks kasutajate identiteedi ebapiisav kontroll.

Lisaks ei ole õigussüsteem vajalikul tasemel välja arenenud, et oleks võimalik kurjategijad vastutusele võtta. Küll aga lõid Euroopa Liit ja Interpol projekti ENACT, mille eesmärgiks on luua proaktiivsed strateegiad võitlemaks organiseeritud kuritegevuse vastu, vahendamaks vajaminevat informatsiooni ning aitamaks kuritegude uurimistele kaasa.

Koostöö on märksõna, mis käib läbi nii finantskirjaoskuse suurendamises, inimeste kaasamises kui ka finantskuritegude vastu võitlemises.

Euroopa Liitu võib pidada eesrindlikuks finantspetuskeemide vastu võitlejaks. 2021. aastal loodi Euroopa finants- ja majanduskuritegude keskus (The European Financial and Economic Crime Centre), mis on koordineerimiskeskus finantskuritegude uurimiseks ja riikideüleselt vajamineva informatsiooni jagamiseks.

Koostöö on toonud edu. Näiteks 2022. aastal püüti operatsiooni Whitewall käigus Hispaania linnas Malagas kinni Euroopa suurimad rahapesijad. Samal aastal algatas keskus koos Euroopa Liidu liikmesriikide, Eurojusti ja Frontexiga operatsiooni Oscar, mille raames jagati omavahel informatsiooni ja luureandmeid finantsuurimistest, mis hõlmasid Venemaa agressiooni tõttu sanktsioneeritud isikuid.

Koostöö on märksõna, mis käib läbi nii finantskirjaoskuse suurendamises, inimeste kaasamises kui ka finantskuritegude vastu võitlemises. Koostööd tuleb teha siseriiklikult erinevate sektorite vahel kui ka riikide üleselt. Kogemuste ja parimate praktikate jagamine aitab tagada, et inimesed oleksid raha suhtes teadlikumad ja teeksid turvalisemaid finantsotsuseid.