, september 13, 2019

Tõusev Aasia

ZUMAPRESS.com/Scanpix

Aasia tähtsus maailma areenil kasvab. Oleks viga arvata, nagu jääks Eesti sellest arengust puutumata. Mis toimub meile võib-olla geograafiliselt kauges, aga juba tehnoloogiliselt lähedases Aasias, sellele ongi pühendatud septembrikuu Diplomaatia.

Riigikogu liige Marko Mihkelson kirjutab Hiina kasvavast mõjust. Ta on veendunud, et Hiina mõju tasakaalustamiseks läheb vaja paremat koostööd Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel.

„Enam kui 800 miljoni elanikuga ühisturg looks Läänele majandusliku turvaruumi, aitaks paremini kohanduda Hiina tõusuga ja võimaldaks oluliselt paremini mõjutada uusi  standardeid robotiseerumise ja biotehnoloogia ajastul,“ ütleb Mihkelson.

Teemat kommenteerib ka Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Frank Jüris.

Viljar Lubi, Eesti suursaadik Indias 2013–2016, kirjutab India tähtsusest. „Eestisse on tulnud esimesed India investeeringud. Eesti ülikoolides õpib pea 200 India tudengit. Kasvab ka turistide arv, olles eelmisel aastal napilt alla 20 000. India on ka oluline e-residentide päritoluriik ja nad on Eestis asutanud üle 400 ettevõtte,“ nendib ta.

TÜ meediauuringute nooremteadur Ene Selart kirjeldab Jaapani valusat ajaloolist pärandit. „Lõuna-Korea Yonsei ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Lee Chung Min on kutsunud Jaapani riigijuhte üles „julgelt ja jäädavalt lahti ütlema Teise maailmasõja jäänukitest“, sest selline käik mitte ainult ei võidaks Aasia rahvaste südamed, vaid võimaldaks Jaapanil olla ka oluliseks partneriks ja juhiks Aasia majandus-, poliitika- ja kaitseküsimustes,“ märgib Selart.

Vaatleja Erki Loigom annab ülevaate Põhja-Koreast. „Põhja-Korea arsenali kuulub lisaks elanike arvu suhestatuna maailma suurimaks peetavale armeele hinnanguliselt kümneid tuumalõhkepäid. Lõhatud on vesinikupomm ning raketikatsetuste hulk ja olemus on parimatelgi analüütikutel loendamise sassi ajanud,“ ütleb ta.

EKA magistrant Claudia Valge ja Leideni ülikooli magistrant Maari Hinsberg kirjutavad Lõuna-Korea viimase aja fenomenist K-Popist. „K-Popi erilisus peitub meisterlikus oskuses põimida Läänele suunatud popmuusikasse korea kultuurile omaseid traditsioonilisi elemente. Varasematel kümnenditel on päritolu tunnistajaks olnud keeleline väljendus, kuid viimastel aastatel eksponeeritakse nii meloodiates, koreograafias kui ka muusikavideotes visuaalselt näiteks kostüümide näol korea folkloorist tuttavaid detaile,“ märgivad nad.