mai 24, 2012

Suund, mitte suurus

Viimastel aastatel, eelkõige seoses majanduskriisiga, aga ka demograafiliste arengute ja üldiste meeleoludega, on lääneriikides üha enam kuulda murelikke hääli Lääne suhtelise osakaalu, selle majandusliku, sõjalise ja poliitilise tähtsuse vähenemise pärast maailmas. Räägitakse Hiina ja India tõusust, BRICist ja autoritaarse kapitalismi edusammudest, aga ka Euroopa Liidu lagunemise ohust ja Euroopa ja Ameerika jahenevast sõprusest.

Viimastel aastatel, eelkõige seoses majanduskriisiga, aga ka demograafiliste arengute ja üldiste meeleoludega, on lääneriikides üha enam kuulda murelikke hääli Lääne suhtelise osakaalu, selle majandusliku, sõjalise ja poliitilise tähtsuse vähenemise pärast maailmas. Räägitakse Hiina ja India tõusust, BRICist ja autoritaarse kapitalismi edusammudest, aga ka Euroopa Liidu lagunemise ohust ja Euroopa ja Ameerika jahenevast sõprusest.

Suund, mitte suurus

Viimastel aastatel, eelkõige seoses majanduskriisiga, aga ka demograafiliste arengute ja üldiste meeleoludega, on lääneriikides üha enam kuulda murelikke hääli Lääne suhtelise osakaalu, selle majandusliku, sõjalise ja poliitilise tähtsuse vähenemise pärast maailmas. Räägitakse Hiina ja India tõusust, BRICist ja autoritaarse kapitalismi edusammudest, aga ka Euroopa Liidu lagunemise ohust ja Euroopa ja Ameerika jahenevast sõprusest.
Koos Lääne suurusega sattuvad kahtluse alla ka Lääne väärtused. Kas ikka sõnavabaduse kaitsmine on nii oluline, kui Hiina ja Venemaa on tõestanud, et majandus kasvab ka ilma, kas kogunemisvabadust tuleb kaitsta, kui rahva heaolu võib ka vabades maades langeda, kas valimised peavad olema demokraatlikud, kui autoritaarsus ei takista julgeoleku kohendamist, ehk isegi vastupidi – ei ole vaja arvestada rahulembese rahva soovidega.
Optimistlikumad – et mitte öelda läänemeelsemad – hääled aga tuletavad meelde, et absoluutarvudes mõõdetuna on jutt Lääne allakäigust (jälle kord?) liialdatud, et USA ja seeläbi ka NATO kaitsevõime on endiselt kaugelt võimsaim maailmas, et ameeriklaste ja eurooplaste sissetulekud inimese kohta on endiselt hiinlaste omast keskmiselt kõvasti kõrgemad ja ELi ning USA majandused tervikuna maailma suurimad. Muret ei tekita siis tegelikult meie suurus ega jõud, vaid arengusuund – see, kuhu suhtes teistega minnakse.
See on demokraatiameelsetele läänlastele lõputu paradoks: teisalt soovime, et maailm oleks võrdsem; teisalt ei taha me oma eelisolukorrast loobuda. Oluline ongi suuruse asemel see, et ka vähenevate suhtarvude juures suudame oma keskseid väärtusi kaitsta. Selleks on oluline tunnetada, mis neid väärtusi enim ohustab, ja neid kaitstes kokku hoida.
Muuhulgas demokraatliku Lääne ellujäämisvisioonidest kõneldakse ka Tallinnas 11.–13. mail aset leidval viiendal Lennart Meri konverentsil. Konverentsikülalistele annab Diplomaatia välja konverentsi meeskonna toimetatud ja sponsoreeritud ingliskeelse erinumbri. Käesolev Diplomaatia number sisaldab tõlgituna osa konverentsieri artiklitest. Valik keskendub sellele, millest meie veergudel viimasel ajal vähem juttu on olnud –Läänele, liitlaste omavahelistele suhetele ja meie endi julgeolekuga seotud küsimustele.
IAM

Kategooriates: PaberväljaanneSildid:

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar