Sõda meie ümber ja meie piiride sees
Maailm meie ümber pole enam nii rahulik kui varem. See asjaolu on sundinud taas mõtisklema sõja erinevate külgede üle, mistap Diplomaatia veebruarikuu topeltnumber pühendab sõjapidamise viisidele ja kohtadele lõviosa tekstidest.
Siseminister Hanno Pevkur kirjutab, kuidas vastu seista infosõjale ja hoopis ise end kehtestada. „Nii ongi meie strateegilise kommunikatsiooni esimene suur küsimus – kuidas tulla kaitsepositsioonist välja ja kaitsta end hoopis rünnakuga? Rünnaku all ma ei pea silmas midagi muud kui enda kehtestamist, julgelt ja enesekindlalt,“ nendib ta.
Pevkuri artikli kohta avaldavad arvamust Urve Eslas, Andres Herkel ja Andrei Hvostov.
Sõjapidamise erinevatest aspektidest kirjutavad Rene Toomse, Kenneth Geers ja Richard Weitz. Neile sekundeerivad artiklitega Kaliningradi sõjalisest tähtsusest ja Ukraina vabatahtlikest vastavalt Vaidas Saldžiūnas ning Igor Kopõtin ja Oleksandr Kiriienko.
Vabariigi Presidendi kantselei välisosakonna juhataja Kai Kaarelson meenutab president Toomas Hendrik Ilvese välispoliitilist panust ja nendib, et meie suurim julgeolekuoht asub Eesti enda piiride sees. „Seesmiselt koosneb meie julgeolek inimlikust austusest ja lugupidamisest, koostöövõimest, oskusest üksteisega arvestada. Oskusest näha ja aru saada, kuidas teised mõtlevad, isegi kui nendega alati ei nõustu. Nii kaua, kui otsime vastandumist eneste hulgast, ei saa me kunagi olema päriselt vabad ega hirmust priid,“ on Kaarelson veendunud.
Et jaanuaris möödus 150 aastat Jaan Poska sünnist, on Diplomaatia teinud sel puhul intervjuu sihtasutuse Jaan Poska mälestusfond nõukogu esimehe, Tallinna Ülikooli õigusajaloo ja võrdleva õiguse korralise professori Peeter Järvelaiuga. Professor on veendunud, et Tartu rahule alla kirjutanud Poskat aitas läbirääkimistel bolševikega just tema elukogemus.
„Kuigi Jaan Poska oli arstiks õppinud ülikoolis vaid ühe aasta, siis oma edaspidise elu jaoks oli tal kaasa võtta hoiak, mis peab olema arstil, vaimulikul ja advokaadil – sa pead olema iga päev (hetk) olema valmis ja suhtlema inimesega (inimestega), kellega sa ehk inimesena seda üldse ei sooviks“, nendib Järvelaid.
RKK teadur Piret Pernik arvustab eelmise aasta lõpus välja tulnud kogumikku kübersõja kohta.