Singapur – selgrooga väikeriik rahvusvahelise korra kaitsel 

Singapur elab kaubandusest Ida ja Lääne vahel. Kui Hiina valitsus tegi Uue Siiditee initsiatiivi raames ettepaneku ehitada Kra maakitsust läbiv kanal, et vähendada Malaka väinaga kaasnevaid strateegilisi riske ja lühendada Lähis-Ida ja Hiina vahelist kaubateed 1200 kilomeetri võrra, muutus Singapuri valitsus ärevaks. Andamani merd ja Tai lahte ühendav kanal vähendaks Singapuri merekaubandusest teenitud tulusid ligi 30 protsenti. Praegu veel kanali ehitustöödega alustatud ei ole.  

Kuid uute mereteede avamine, mis suunab kaubavood Malaka väinast eemale, ähvardab pidevalt Singapuri huve. Kui ühel päeval hakkavad Hiina kaubalaevad Euroopasse seilama läbi Põhja-Jäämere, hammustab see olulise tüki Singapuri sissetulekust, kuigi Hiina nafta- ja gaasitarned saabuvad ka sellisel juhul Malaka väina kaudu. Praegu jõuab sealtkaudu Hiina umbes 80 protsenti riigis tarbitavast naftast ja maagaasist. 

Singapur on rajanud nii oma majanduse kui ka rahvusvahelise kuvandi faktile, et see väike saareriik asub ühe maailma tähtsaima meretee ääres. Kaubandus- ja majanduskoostöö on Singapuri maailmavaate kese. Kõik, kes Singapuris on elanud, seda saart hallanud, on elatunud kaubandusest ja jätnud sinna oma märgi.

Singapuri valik kõigi maailma riikidega mõistlikult läbi saada on strateegiline ja nii väikesele riigile elulise tähtsusega otsus.

Riiklike institutsioonide kujunemisel on selget rolli mänginud briti tavad ja väärtused. On väidetud, et tänu läänelikule õigusriigi traditsioonile – kuid mitte demokraatiale – on Singapuri saatnud nii suur edu. Singapuri haridussüsteem on eeskujulik, Singapuri majandus on üks avatumaid maailmas ja väga ettevõttesõbralik, korruptsioon peaaegu olematu. Seda nimekirja võiks jätkata pikalt.  

Kuid lisaks läänelikele mõjudele on Singapur õppinud teistestki traditsioonidest. Põimides erinevate ajalooliste valitsejate ja sisserändajate pärandit, on Singapur suutnud luua multikultuurse ühiskonna, kus peale koloniaalperioodist pärit tänavanimede kõneleb saareriigi etniline koosseis hiinlaste pikaajalisest sisserändest (74 protsenti singapurlastest on Hiina päritolu), toidukultuur aga peegeldab Malaisia, Tai, Indoneesia ja Hiina maitseid. Singapuri valitsemiskultuuri iseloomustab ülim pragmaatilisus: riik ei ole ühegi iseenesestmõistetava ideaali teenistuses, vaid suunatud ainiti teenima oma kodanike huve.  

Suurte naabrite vahel  

Sõbralikud suhted kõikide riikidega, kaasa arvatud endiste koloniaalisandatega, aitavad Singapuri majandusel kasvada. Ajalooline revisionism seda eesmärki ei teeniks. Koostööd ei välistata kellegagi. Isegi Jaapani koloniaalagressiooniga (1942–1945) on vähemalt näiliselt rahu tehtud (samas pole see ka maha vaikitud, sest Singapuri Rahva Muuseumis on sellele pühendatud ulatuslik ekspositsioon), vastupidiselt Hiinale ja Koreale. 

Singapuri valik kõigi maailma riikidega mõistlikult läbi saada on strateegiline ja nii väikesele riigile elulise tähtsusega otsus. Kuid sõbralikud suhted ei tähenda diplomaatilist ja maailmavaatelist selgrootust. Singapur toetab riikide õigusi kaitsvat rahvusvahelist korda, sest vaid kindlate reeglitega maailmas saab nii väike riik nagu Singapur säilitada suveräänsuse. Rahvusvaheline süsteem kaitseb Singapuri suurte naabrite eest ja aitab Singapuri äril õitseda.  

Singapur mõistab väga hästi, et saareriigi julgeolek sõltub rahvusvahelise korra püsimisest, mille Venemaa käitumine on ohtu seadnud. Singapur oli üks esimestest riikidest, kes Vladimir Putini režiimi agressiooni hukka mõistis ning Venemaale sanktsioonid kehtestas.  

Kuid erinevalt meist ei pea Singapur võitlust demokraatia nimel. Singapur on autoritaarne riik, mida on riigi iseseisvusest alates valitsenud üks partei (Parti Tindakan Rakyat) ning kus riigi ja ühiskonna huvid on seatud üksikisiku õigustest kõrgemale.  

Vastastikused õppimisvõimalused 

Kuigi igat eksimust ühiskondliku korra vastu – ka nätsu närimist metroos või vales kohas suitsetamist – karistatakse karmilt (viimase eest on trahv 1400 eurot), ei ole üldjuhul politseid korra kehtestamiseks vaja kasutada, sest inimesed on reeglite usku ja täidavad neid vabatahtlikult. Teisisõnu, Singapuri poliitilise režiimi legitiimsus ei lähtu mitte valimistel saadud mandaadist, vaid meritokraatia ja õigusriigi põhimõtetega saavutatud heaolust.  

Meie seisukohast on tähtis aduda, et Singapur ei mõistnud Venemaa agressiooni Ukrainas hukka, et kaitsta liberaal-demokraatlikke väärtusi, vaid tõukub väga selgest vajadusest kaitsta õiguspõhist rahvusvahelist korda. Eesmärk on tagada, et suured riigid nagu Venemaa ei saaks oma suva järgi väiksematele kallale tungida.  

Erinevalt näiteks Jaapanist ja Austraaliast ei ole Singapur ühes paadis NATO riikidega, et seista vastu liberaal-demokraatlike väärtuste allakäigule. Just selle pärast kuulutas Singapuri valitsus sanktsioonid Venemaa vastu välja vaid mõni päev pärast sõja teise faasi algust selle aasta veebruaris, et mitte ühineda kellegi teisega ega näida lääneriikide liitlasena. Singapur balansseerib osavalt Ameerika ja Hiina mõjusfääride vahel, saab samavõrd hästi läbi nii Austraalia kui ka Indiaga ja teeb äri kõigiga. See on Singapuri pikaaegse edu võti.  

Singapur ei mõistnud Venemaa agressiooni Ukrainas hukka, et kaitsta liberaal-demokraatlikke väärtusi, vaid tõukub väga selgest vajadusest kaitsta õiguspõhist rahvusvahelist korda.

On oluline, et Eesti oleks selles maailmanurgas kohal ja selleks on viimastel aastatel palju tööd tehtud. Kaks aastat tagasi avati Singapuri Eesti suursaatkond, kus praegu töötab meeskond kahe diplomaadiga. Ka ülikoolid on Singapuri poole vaatamas.  

Kuid miks peaksime meie neile huvi pakkuma? Põhjuseid on mitu, kuid praegu on üks tähtsamaid Eesti teadmus Venemaal toimuvast. Singapurlased toovad vestlustes pidevalt välja, et Eesti on nii-öelda rinderiik (front line state). Püütakse aru saada Moskva käitumiste tagamaadest ja õppida meie kogemustest, kuidas suure naabri külje all hakkama saada. Samavõrd võiksime meie õppida Singapurilt, kuidas Aasia suurte riikidega lävida ja Hiinast tulenevate ohtudega toime tulla.