Sada aastat iseseisvat Soomet
Soome tähistas 6. detsembril oma iseseisvuse 100. sünnipäeva.
Sellele oli eelnenud aastajagu mitmesuguseid tähtsündmusi ja meenutusi, aga eks ole ühe väikeriigi 100 aasta juubel ka tähelepanuväärne. Diplomaatia soovib anda oma panuse Soome iseseisvuse tähistamisse, avaldades Soome-teemalise erinumbri. Nii on detsembrikuu Diplomaatiasse koondatud soomlaste ja eestlaste kirjutised Soomest ja loomulikult ka Soome-Eesti suhetest.
Soome välisminister Timo Soini nendib avaartiklis, et ehkki rahvusvahelises poliitikas peab Soome järgima reegleid, on seda võimalik teha ikkagi jõuliselt, et mitte mänguväljakult kaduda. „Me pole rahvusvahelise poliitika pealtvaatajad, vaid jääl, hokikepp käes. Võib mängida ka jõuliselt, kuid alati reeglite järgi,“ ütleb Soini.
Aastakümneid Soome-Eesti suhteid uurinud ajaloolane Seppo Zetterberg annab ülevaate nendest suhetest viimase saja aasta jooksul. „Ühendus üle Soome lahe on normaalne argipäev. Käiakse tööl või reisitakse turistidena. Soome sild on muutunud plaaniks tunnelist ja Helsingi ning Tallinn meenutavad üha enam kaksiklinna,“ nendib Zetterberg.
Diplomaatia toob ära Soome endise presidendi Tarja Halose sõnavõtu selle aasta Paide Arvamusfestivalil. „Rahvast ei tohi kunagi alahinnata. Peaksime kuulama väga tähelepanelikult. Kuid vastutustundlik poliitika peaks olema võimeline ka suunda näitama ning pälvima inimeste usaldust sellega, et nendega jagatakse infot,“ ütleb Halonen.
Eesti-Soome suhete ekspert Valdar Liive arvab, et eestlased ei tunne Soomet tegelikult nii hästi, kui võiks. „Soome majanduse globaalne haare on muljetavaldav, kuid miski takistab eestlasi seda märkamast, aktsepteerimast ja sellega kaasa minemast. Kui nimetame praegust majandusvaldkonna koostööd strateegiliseks, siis see on enesepett,“ sõnab Liive.
Ajakirja Ulkopoliitikka peatoimetaja Teija Tiilikainen kirjutab Soome Euroopa Liidu liikmesusest. „Enamik ELi liikmesusega seotud muresid enne Soome liitumist ELiga on kadunud. Nii majandus- ja rahandus- kui ka rändekriis viisid siiski uute murede tekkeni ja avaliku arvamuse ajaloolise polariseerumiseni Euroopa Liidu osas,“ ütleb Tiilikainen.
Lisaks Soome-teemale kirjutab Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip Euroopa digitaalsest tulevikust.
Kesk-Florida ülikooli ajalooprofessor ja Lähis-Ida uuringute keskuse direktor Hakan Özoğlu ja vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso kirjutavad Kurdistani ajaloost. „Ühtsuse puudumine kurdi rahvuslikus liikumises on alati olnud üks selgemaid tunnusjooni, mis on takistanud sõltumatu Kurdistani rajamist,“ märgivad nad.