Ränne, Venemaa ja Kaukaasia
Juunikuu Diplomaatia on pühendatud mitmele teemale, mis meie elu mõjutavad. Rändekriis, arengud Kaukaasias ja Venemaal, sekka ka meedia ja uute raamatute ülevaade.
Tallinna Ülikooli dotsent Mari-Liis Jakobson ja Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti koordinaator Ave Lauren kirjutavad rändekriisist. „Rändeajastul, kus rändearvud aina kiiremini kasvavad, on ühine lahenduste otsimine olulisem kui kunagi varem. Kui 1970. aastal oli maailmas umbes 84,5 miljonit rahvusvahelist rändajat, siis Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooni (IOM) andmetel on käesolevaks aastaks nende hulk kasvanud 258 miljonini ning pole mingit põhjust arvata, et ränne väheneb, vaid pigem see kasvab, ja aina kiiremini. Ränne juhtub, tahame seda või mitte,“ nendivad nad.
Teemat kommenteerivad veel Eero Janson, Hille Hanso ja Karmo Tüür.
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski kirjutab Saksamaa ja Prantsusmaa teljest Euroopa Liidus.
Riigikogu liige Andres Herkel kirjutab nn kaaviaridiplomaatiast Aserbaidžaani näitel. „Ühest tagasilöögist ei lasta end kõigutada. Selles mõttes toimib Aseri äraostmisstruktuur veel robustsemalt kui näiteks Venemaa mõjutustegevus. Eeskätt sai „laundromati“ puhul pihta ikkagi Lääne väärtusilm,“ arvab ta.
Diplomaatia intervjuu Vadim Muhhanoviga keskendub Vene-Armeenia suhete analüüsile pärast Armeenia revolutsiooni. „Muidugi, sest võimuvahetus Armeenias ja Ukrainas toimus tõsiselt erinevalt. Pealegi erineb Jerevani ja Moskva koostöö oluliselt sellest, milline see oli Kiievi ja Moskva vahel. Täiesti erinevad asjad. Armeenia poliitiline eliit läheb täiesti teist teed mööda kui Ukraina või isegi Gruusia oma,“ ütleb Muhhanov.
Fenno-Ugria Asutuse nõunik Jaak Prozes annab ülevaate, kuidas hääletasid soome-ugri rahvad Vene presidendivalimistel.
Aserbaidžaani analüütik Nurlan Alijev kirjutab kavast tugevdada vene keele rolli Venemaa rahvusvähemuste juures. „Keelekriis võib olla nii Venemaa föderalismi lõpu sümptom kui ka uue „suveräänsuste paraadi” esimene ettekuulutaja. Nii või teisiti võib seda Kremli riskantset sammu võrrelda Krimmi okupeerimisega ning selle tagajärjed võivad olla väga tõsised nii rahvuspiirkondadele kui ka Venemaale tervikuna,“ on ta veendunud.
Soome publitsist Jukka Mallinen kirjutab, et Venemaa võib olla praegu suurte rahutuste lävel.
Rootsieestlane Evelin Tamm annab põhjaliku ülevaate, kuidas on Rootsi meedia katnud Eestit alates 1960. aastatest kuni tänapäevani välja.
Pauli Järvenpää ja Aimar Ventsel lugesid uusi raamatuid rahvusvahelise poliitika kohta.