Jäta menüü vahele
Nr 141 • Mai 2015

Rahu rõõmutu aastapäev

Euroopa võinuks tõesti üheskoos tähistada 70 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust Euroopas. 8.-9. mai 1945 oli aeg, mil sõjast räsitud kontinendile laotus rahu ja miks mitte siis koos üritada seda meeles pidada. Ida-Euroopa jäi küll Nõukogude Liidu meelevalla alla ja nende jaoks lõppes sõda ebaõiglaselt, kuid isegi selliste asjalugude juures oleks saanud sõja lõpu tähistamisel leida kompromissi. Balti riikide presidendid on 9. mail Moskvas käinud.

Foto: APF/Scanpix

Selles, et Euroopa on 70 aastat pärast sõja lõppu taas lõhenenud, on ühemõtteliselt süüdi Venemaa. Vene presidendi Vladimir Putini otsus okupeerida ja annekteerida Krimm ning mahitada sõjategevust Ida-Ukrainas muudab Euroopale võimatuks tunda Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva puhul rõõmu. Sest Euroopas surevad taas inimesed.

Diplomaatia ongi pühendanud suure osa sellest numbrist Teise maailmasõja temaatikale. Ajaloolane Kaarel Piirimäe kirjutab oma värskest raamatust „Roosevelt, Churchill and the Baltic Question: Allied relations during the Second World War“ lähtuvalt, missugune oli Balti küsimus Teise maailmasõja ajal.

Venemaa endine asevälisminister Georgi Kunadze on arvamusel, et nn Suur Võit aitab moodustada praegust Vene identiteeti ja Putinil oma poliitikat teostada.

„Tegelikult on ainuke tõeline side, mis tänapäeva venelasi ühte seob, Suure isamaasõja mitmetahuline mälestus. Nad tunnevad uhkust võidu üle, leinavad langenud kangelasi ja mõistavad hukka need, kes vastustavad nende veendumusi, olgu need nii lihtsustatud või moonutatud kui tahes. Selles kontekstis tuleb mainida, et Suure isamaasõja mälestus ühes üldise hariduse vapustava puudulikkusega muudab paljud venelased Venemaa valitsuse propagandakampaania hõlpsaks saagiks,“ kirjutab Kunadze.

Etnoloog Aimar Ventsel aga heidab pilgu Kasahstani. Nimelt otsib ta vastust küsimusele, kuidas on see riik toime tulnud oma nõukogude aja vangilaagrite pärandiga. Praegused Kasahstani võimud on ajanud seda tehes väga tasakaalukat poliitikat, arvab Ventsel.

Nii Marge Mardisalu-Kahar kui ka Viljar Veebel kirjutavad, et Euroopa Liidu idapartnerluses tuleb lõpetada teesklemine ja midagi reaalset ette võtta.

Marin Mõttus arvustab Paul Danahari Lähis-Idast kõnelevat raamatut „The New Middle East. The world after the Arab Spring“.