Poola: ELi musterõpilasest Ungari sarnaseks paharetiks

Jaroslaw Kaczyński Poola võitleb Euroopa Liidu vastu mitmel rindel ega näita taganemise märke. Põikpäisus võib ajada Poola isolatsiooni.

Poola poliitilise võimu närvikeskus ei ole riigi parlamendis ega presidendilossis. See asub Varssavi kesklinnast veidi eemal Nowogrodzka tänaval hoones, kus paikneb rahvusmeelse Seaduse ja Õigluse partei (PiS) peakorter. Sinna saabub PiSi juht Jaroslaw Kaczyński (68) igal hommikul. Päeva jooksul toovad autod üksteise järel Kaczyński jutule ministreid ja tähtsaid ametnikke tegevusjuhiseid saama.

Katoliiklikke väärtusi austav ja jäärapäiseks nimetatud Kaczyński on vaid tavaline rahvasaadik, kuid öeldakse, et ta otsustab kõik, mis praeguses Poolas toimub.

2015. aastal valis Kaczyński presidendikandidaadiks Andrzej Duda (45), kes oli toona laiale avalikkusele pea tundmatu Poola Euroopa Parlamendi saadik. Kõigile üllatuseks valiti Duda presidendiks. Duda võit rajas sama aasta sügisel peetud parlamendivalimistel PiSile tee võimule. PiS sai absoluutse enamuse parlamendi mõlemas kojas. Peaministriks tõusis Beata Szydło (54), kes oli samuti Kaczyński isiklik valik.

PiSi valimisperiood on alles poole peal, kuid valitsus on juba jõudnud vormida Poola täielikult endale meelepäraseks. Reforme on läbi viidud samasuguse raevuka kiirustamise ja samade põhimõtetega nagu Ungaris pärast seda, kui Viktor Orbán sai 2010. aasta kevadel peaministriks.

Valitsusaparaat on puhastatud vana võimu esindajaist enneolematult radikaalselt ja asendatud PiSi toetajatega. Vahetusse läksid ka konstitutsioonikohtu kohtunikud, mis on tegelikkuses kohtu tegevuse halvanud. Riigimeediast on saanud valitsuse suuvooder ja piiranguid on oodata ka välismaa kapitalil põhineva meedia tegevuse suhtes.

Riigimeediast on saanud valitsuse suuvooder ja piiranguid on oodata ka välismaa kapitalil põhineva meedia tegevuse suhtes.

Ka immigratsioonipoliitikas on Kaczyński Poola seisnud Orbáni Ungari kõrval ning ei kiida heaks ELi kvoodimehhanismi, mille järgi peaks Poola võtma oma osa 160 000 asüülitaotlejast, kes on Itaalias ja Kreekas toppama jäänud. Ungari ja Slovakkia kaebasid mehhanismi Euroopa Kohtusse, kes kaebuse siiski tagasi lükkas. Vaatamata kohtu otsusele kavatsevad Poola ja Ungari oma immigratsioonipoliitikat jätkata.

7. oktoobril moodustas hinnanguliselt miljon poolakat riigi piiridel inimketi. Massiürituse organiseeris Poola katoliku kirik. Piirile kogunenud inimesed palvetasid, et Poola, Euroopa ja kogu maailm pääseksid islamiseerumisest.

„Poola on ohus, me peame kaitsma oma peresid, kodusid ja kodumaad igasuguste ohtude eest, mida ELi liberaalid meile tekitavad,“ tõdes katoliku kiriku aktivist Marcin Dybowski massiüritust puudutavas intervjuus uudisteagentuurile AFP.

Justiitsreform kui proovikivi

Poola valitsus on üritanud sekkuda ka riigi kohtuvõimu tegevusse, ehkki iseseisev kohtuvõim on elutähtis tingimus ELi liikmesusele ja üks demokraatia nurgakive. 2017. aasta suvel võttis parlament vastu kolm seadust, mis pani poolakad tänavatele minema ja ajas närvi Euroopa Komisjoni.

Esimene kolmest seadusest andis justiitsministrile võimu valida alama astme kohtunikke. Teine seadus saatis laiali kohtunikke nimetava rahvusliku õigusnõukogu ja andis võimu kohtunikke nimetada parlamendile. Kolmas seadus vallandas praeguse kõrgeima kohtu kohtunikud, sundides nad pensionile, ja andis justiitsministrile volitused valida uued.

ELil on juba mitu rikkumismenetlust Poola vastu käimas. Justiitsreformi pärast ähvardab EL Poolat koguni nn seitsmenda artikli käivitamisega juhul, kui kohut puudutavasse seaduspaketti ei tehta muudatusi. Praktikas tähendaks see, et äärmisel juhul võidakse Poolalt ELi ühises otsustusmehhanismis hääleõigus ära võtta. Seda ei ole ELi ajaloos veel kunagi juhtunud.

Kaheks jagunemine üha jätkub ja otsustav küsimus on, kas PiSi seekordne võimuletõus on ajutine poliitikale iseloomulik virvendus või püsivam märk poolakate soovist siirduda traditsiooniliste väärtuste juurde.

Üllatuslikult ja ELiga kokkupõrke pehmendamiseks keeldus president Andrzej Duda kinnitamast õigusnõukogu puudutavat seadust. Ta ei kirjutanud ka alla seadusele, millega valitsus oleks võinud praeguse kõrgeima kohtu laiali saata. Kaczyński ja teised PiSi juhtivpoliitikud kritiseerisid selle tõttu presidenti rängalt.

Septembri lõpus tõi Duda lauale oma ettepanekud tagasi lükatud seaduste suhtes. Muudatused on väikesed ja nende peajoon järgib valitsuse seisukohta. Õigusnõukogu liikmed peaksid saama parlamendis 60-protsendilise toetuse, milleks PiSi võimust täiesti ei piisa. Samuti ei vallandataks kohe kõiki kõrgeima kohtu kohtunikke, nagu oleks soovinud valitsus.

„Duda ettepanekute peaeesmärk on kohtute kohtunike nimetamise politiseerimine. Ainus muutus on see, et president piirab justiitsministri võimu ja suurendab enda oma,“ tõlgendab presidendi ettepanekuid õigusteaduse professor Ewa Letowska portaali EUObserver järgi.

Šokiteraapiaga saavutatud tugev majandus

Veel paar aastat tagasi peeti Poolat ELis edulooks. Ligi 40 miljoni elanikuga riik oli innukalt hüpanud demokraatiasse. Tõusuaeg oli jätkunud pea katkematult alates 1990. aastate „šokiteraapiast“, mis tegi riigist korraga turumajanduse. Selle tagajärjed olid poolakaile algul karmid, kuid lõpptulemusena tekkisid tugev majandus ja uus keskklass, millel on viimased kümme aastat läinud täitsa hästi.

ELiga 2004. aastal liitunud Poola majandust ei murdnud isegi 2008. aastal alanud finants- ja valuutakriis. Ainsa ELi riigina suutis Poola pidada oma majanduse plusspoolel. Sel aastal ennustatakse, et Poola majanduskasv on kiireim kogu ELis, isegi neli protsenti. Poola on suur turg ja tööjõud seal veel odav, mistõttu huvitab see ka välisinvestoreid. Praeguses Poolas jätkub tööd peaaegu kõigile soovijaile, mingitel aladel on koguni tööjõupuudus.

Miks siis endisest ELi musterõpilasest on saanud Ungari-sugune paharet, mis paneb terve ühenduse ühtsuse proovile? Ungari on lubanud seista Poola kõrval ja hääletada maha kõik ELi lahendusüritused.

Poola ei muutunud ELi põhiväärtusi eiravaks rahvusmeelseks riigiks üleöö. Enne PiSi võimule saamist valitses riiki kaheksa aastat paremtsentristlik ja PiSist selgelt liberaalsem Kodanike Platvorm (PO). Pikk võimuperiood, tehnokraatlik tegutsemine ja lõpuks sattumine skandaali võõrandasid PO rahvast.

Suur osa poolakaist väsis majanduse pidevast uuendamisest ja soovis sotsiaalsemat poliitikat. Kõigil ei lähe Poolas hästi. Piirkondlikud erinevused tõmbekeskuste ja hääbuva maapiirkonna vahel on suured.

„PiS ütles, et ta läheb sinna, kuhu Pendolinod ei sõida (Pendolino on Itaalias tehtud kiirrong – toim). Ka sellised uuendused nagu „lapselisaprogramm 500+“ ning pensioniea alandamine said rahva partei taha,“ ütleb Poola poliitikat Varssavis kolm aastat jälginud välissekretär Santeri Eriksson Soome suursaatkonnast.

PiS on mitmest oma valimislubadusest kinni pidanud ja seetõttu on ta toetus püsinud kõrgena, 35–40 protsendi juures. Naiste pensioniiga väheneb 60 ja meeste oma 65 aastani, samas kui PO oli otsustanud seda astmeliselt 67 aastani tõsta. Alates teisest lapsest makstav 500 zlotti ehk 117 eurot lapselisa kuus on suur võit, sest keskmine palk on Poolas umbes 1000 eurot. Ka vaestel ühe lapsega peredel on õigus toetust saada.

Virvendus või püsivam muutus?

Poola on terve oma lähiajaloo jooksul olnud poliitiliselt jagunenud kahte väga erinevasse leeri, meenutab nädalalehega Polytika seotud Polytika Insighti uurija Łukasz Lipiński.

Võitlus on käinud modernse ELi riigi ja vana kristlikele ning pereväärtustele tugineva Poola vahel. Jaroslaw Kaczyński oli Poola peaminister ka aastail 2005–2007.

„Kaheks jagunemine üha jätkub ja otsustav küsimus on, kas PiSi seekordne võimuletõus on ajutine poliitikale iseloomulik virvendus või püsivam märk poolakate soovist siirduda traditsiooniliste väärtuste juurde. Poolat valdas pikalt mõte, et on tähtis saavutada Lääne-Euroopa elatustase. Nüüd paistab valdav olevat mõte, et tuleb mõelda ka seda, kes poolakad on ja kust nad tulevad,“ ütleb Łukasz Lipiński.

Ungarile on Venemaa nüüd strateegiline partner, Poolale jällegi põhivaenlane. Poola identiteet põhineb Venemaale vastu olemisel.

Poola järsu kaheksjagatuse võib taandada kasvõi kahe tugeva Poola poliitiku, Jaroslaw Kaczyński ja Donald Tuski kahevõitlusele. Tusk oli Kodanike Platvormi esimees ja Poola peaminister 2007. aastast 2014. aasta lõpuni, mil ta valiti Euroopa Ülemkogu eesistujaks.

Kevadtalvel tegi Kaczyński ainsa riigina kõik endast oleneva, üritades takistada Tuski tagasivalimist Euroopa Ülemkogu etteotsa. Kaczyński on süüdistanud Tuski osaluses oma kaksikvenna Lech Kaczyński „mõrvas“. Poola presidendiks olnud Lech Kaczyński sai surma Smolenski lennuõnnetuses 2010. aastal ja Jaroslaw Kaczyński pole kunagi aktsepteerinud ametlikku seletust, mille järgi juhtus õnnetus piloodi vea tõttu halbades ilmastikutingimustes.

Mõned Kaczyński parteikaaslased on nõudnud Tuskile süüdistust riigireetmises. Nende väitel osales peaminister Tusk koos venelastega õnnetuse tegelike põhjuste kinnimätsimisel. Mõne vandenõuteooria järgi tuli Lech Kaczyński areenilt eemaldada poliitilistel põhjustel.

Kaczyński ja Tusk on olnud poliitilised konkurendid 1990. aastatest alates, ehkki mõlemad on liikumise Solidaarsus kasvandikud. Lech Wałesa asutatud liikumisel oli otsustav roll kommunismi kokkukukkumisel Poolas. Süsteemi vahetudes läksid Kaczyński ja Tuski teed lahku.

Kaczyński ei tagane

Poolast on saanud omaenda reformimist kavatsevale ELile tõeline peavalu. Poola ei vaata üksnes ELi põhiväärtustest kõrvale, vaid kavandab muu hulgas ka Teist maailmasõda puudutavate sõjakahjude nõudmist Saksamaalt. Poola ei kavatse välja teha ka Euroopa Kohtu keelust raiuda haruldast Białowieża metsa, vaid jätkab puude langetamist UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevas piirkonnas.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on avalikult tõdenud, et Poola isoleerib end ELis ja „poolakad on ära teeninud parema valitsuse kui praegune, kes võitleb demokraatia vastu“. Itaalia – kuhu suur osa Euroopa keskmesse pürgivaist pagulastest on toppama jäänud – on nõudnud ELi toetuste vähendamist Poolale. Poola on saanud ELilt seitsme aasta jooksul üle 70 miljardi euro ja 2020. aastal lõppeva eelarveperioodi kogusumma kasvab 86 miljardi euroni.

Poola valitsus on tugevalt eitanud, et ta reformid on ELi õigustikuga vastuolus, ja väitnud, et EL tõlgendab Poola tegevust tahtlikult valesti. Valitsus pole ka üles näidanud taganemise märke. Kulisside taga niite tõmbav Jaroslaw Kaczyńskit peetakse meheks, kes ei anna kuskil järele, kui on midagi juba pähe võtnud.

Poola pole siiski ELi maha jätmas, ehkki võimalik Polexit on sügise jooksul mitu korda pealkirjadesse kerkinud. Toetus ELile on tugev: 88 protsenti poolakaist ütleb, et toetab riigi kuulumist ELi. Poola poliitikud kuulavad inimeste häält tundliku kõrvaga, sest riigis on tugev meeleavalduste traditsioon. Näiteks said poolakad abordiseaduse karmistamist puudutaval massimeeleavaldusel raundivõidu umbes aasta tagasi. Tõsi, valitsus pole seadust kalevi alla pannud, vaid kavatseb seda käsitleda uues vormis.

Poola valitsus sooviks ELi riikidele praegusest rohkem rahvuslikku võimu ning ei suhtunud poolehoiuga president Emmanuel Macroni auahnesse visiooni, mille järgi peaks ELil olema ühine eelarve ja ühised sõjaväeüksused. Peaminister Beata Szydło on hukka mõistnud ka idee mitmekiiruselisest Euroopast, ehkki praktikas ongi see juba reaalsus. Ühenduse 28 liikmesriigist vaid 19 kuulub euroalasse. PiSi arvates pole Poola euroks valmis veel 10–20 aastat.

Vanemanalüütik Marcin Zaborowski peab võimalikuks, et Poola lahkub EList, kui suhted ühendusega praegusega võrreldes halvenevad ning näiteks kohtuvõimu puudutavas reformis ei jõuta kompromissini.

„Kui Poola liikmesus ELis muutub liiga suureks takistuseks, kõrvaldab PiS takistuse,“ tõdeb Zaborowski välispoliitikale spetsialiseerunud väljaandes Visegrad Insight.

Venemaa on põhivaenlane

Kaczyński Poola-poliitika tugineb samadele väärtustele kui Orbáni poliitika Ungaris. Tähtsad on pere, usk ja isamaa. Mõlemas vannutakse truudust demokraatiale, kuid mõlemale on liberaalne demokraatia ja multikultuursus sama vastumeelsed kui kommunistlik repressiivvõim.

Ungarile sarnaselt arvab Poola, et võitleb võõra ülemvõimu vastu. Ja nagu Ungarigi tahab ka Poola ise kerkida musterriigiks, millest muu Euroopa võiks õppust võtta.

On öeldud, et Orbáni „illiberaalne demokraatia“ on sama algupära kui Vladimir Putini oma Venemaal. Ehkki mudel paistabki väljastpoolt vaadates sama ka Poolas, ei möönda seda kunagi. Ungarile on Venemaa nüüd strateegiline partner, Poolale jällegi põhivaenlane. Poola identiteet põhineb Venemaale vastu olemisel.

Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski