Põhjamaad ja Balti riigid vajavad solidaarset hübriidkaitset

See, et välised jõud võivad lugeda või kuulda kogu telefonis toimuvat, on enamiku välisteenistuses töötavate inimeste õudusunenägu. See õudusunenägu sai Soome diplomaatidele reaalsuseks. Jaanuari lõpus teatas Soome välisministeerium pressiteates, et välismaal töötavaid Soome diplomaate tabas luurenuhkvara Pegasus rünnak. Soome ei ole täpsustanud, kes rünnaku korraldas ja keda see tabas. Küberjulgeoleku diplomaat Jarmo Sareva märkis ajalehele Hufvudstadsbladet antud kommentaaris, et tegemist on poliitiliselt salajaste asjadega „nii Soomele kui ka rahvusvaheliselt“.

Selles ei ole midagi erakordset, et küberrünnaku alla sattunud riik vaikib. Valitsused paljastavad harva otsekohe, kes on kallaletungi korraldanud, isegi kui ründaja ja tema eesmärk on teada või on väga põhjendatud kahtlused.

GRU narratiivi ohud

Mõnikord kulub aastaid, enne kui kurjategija avalikustatakse. Näiteks 2018. aastal tabas Rootsi spordiliitu Venemaa relvajõudude kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) üksuse 26165 „häki ja lekita“-rünnak. 

GRU noppis antidopingu tööst välja andmed ning keerutas neid seejärel ulatuslikus ja koordineeritud meediarünnakus, et tekitada Rootsi sportlaste ja Rootsi dopinguvastase töö suhtes kahtlusi. Rünnaku eesmärk oli Venemaa enda dopingukuritegude asjus vee sogamine. Ühelt poolt üritati näidata, et kõik on ühtmoodi patused, ning teisalt veenda kodupublikut, et taas kord kohtleb Lääs Venemaad ebaõiglaselt.

Rootsi ajakirjandus, eriti sporditoimetused, ei olnud vaimselt valmis ega omanud teadmisi, et läbi näha, mis tegelikult toimus. Seetõttu ei saanud uudiseks „Venemaa sõjaväeluureteenistus GRU korraldas rünnaku Rootsi spordiliidu vastu“, vaid et „Vene häkkerid pääsesid spordiliidu süsteemi“. Rootsi Raadio vahendas, et andmed avalikustati „varasemalt küsitavusi tekitanud Vene veebilehel“. Tabloidi Expressen sporditoimetus nimetas seda „varem tähelepanu pälvinud Vene häkkerirühmituseks“. Lisaks sattusid Expresseni kajastuses spordiliidus antidopinguga tegelejad kaitsepositsioonile, öeldes, et „halb, kuid meil ei ole midagi varjata“ ja „selliste andmete avalikustamine ei ole sobilik“.  

Valitsused paljastavad harva otsekohe, kes on kallaletungi korraldanud, isegi kui ründaja ja tema eesmärk on teada või on väga põhjendatud kahtlused.

Spordiliidu juht Björn Eriksson ei saanud samuti täpsemalt selgitada, kes korraldasid rünnaku. Selle asemel kirjeldati „hästi rahastatud jõude“ ning et eesmärgiks on luua arusaamine, et kõik petavad. „Nii luuakse valeuudiseid, õhku paisatakse väited ning üritatakse öelda, et pimeduses on kõik kassid hallid.“

Kolm aastat hiljem märkis prokurör lakooniliselt, et „neile andmetele tuginedes on isegi Rootsi ajakirjandus kirjutanud artikleid, mis langevad kokku GRU narratiiviga mustata Lääne sportlasi ja spordiorganisatsioone“. 

Arvestades, kuidas ja kus andmed avalikustati, oli kohe aru saada, et tegemist oli GRU operatsiooniga, kuid süüdlase nimetamiseks kulus aega. Kohtuasi lõpetati ning Venemaale ei järgnenud mingeid tagajärgi. 

Siiski leidub üks silmatorkav erand, kui süüdlane nimetati kiiresti. See juhtus pärast rünnakut Norra parlamendi vastu augustis 2020. Juba oktoobris teatas Norra valitsus pressiteates: „Tuginedes valitsuse käsutuses olevale infole, on meie hinnangul selle tegevuse taga Venemaa.“ Arvestades, kui palju aega kulub tavaliselt pärast küberrünnakut süüdlase nimetamiseks, oli Norra tegevus tunnustust väärt ja erakordselt kiire. Samas ei toonud see kaasa tagajärgi ning kõigest üks riik väljendas toetust – Ukraina.

Ühine vastus on mõjusam

Need kolm näidet Põhjamaadest ilmestavad, kuidas praegu ei järgne küberrünnakutele heidutust ega hinnalipikut. Probleemi tõstatas Björn Bjarnason oma Põhjamaade Ministrite Nõukogule koostatud raportis „Põhjamaade välis- ja julgeolekupoliitika 2020“, kus ta eriti rõhutas vajadust tuua avalikkuse ette kahjustavad inforünnakud. Eelmisel suvel rääkis Bjarnason Põhjamaade Nõukogu digiteemadele pühendatud arutelul heidutuse vajalikkusest: „Küberkaitse heidutusjõud kasvab, kui saab arvestada naaberriikide solidaarsusega. Viie riigi kriitika ühe asemel on palju mõjusam.“ 

Viis Põhjala ja kolm Balti riiki (NB8) on väärtuspõhised demokraatiad, kel on ühised geopoliitilised katsumused ning kel tuleb juba praegu iga päev tegeleda ulatuslike hübriidrünnakutega. Bjarnasoni ideedele toetudes võiksid NB8 riigid luua solidaarse hübriidkaitse. Seda ei peaks nägema alternatiivina Euroopa Liidu ja NATO tegevustele, vaid võimalusena astuda samm eespool ja näidata teed.

Põhjamaade ja Balti riikide avalik-õiguslikel ringhäälingutel peaks olema ühine rahvusvaheline uudiste teenistus, mis edastab liikuvat pilti, heli ja teksti inglise, vene, araabia ja hiina keeles.

See võib hõlmata tervet spektrit tegevusi alates ametlikest toetusavaldustest rünnaku alla sattunud riigile kuni koordineeritult suursaadikute väljakutsumiseni, diplomaatide riigist välja saatmist ning vastutavatele isikutele ja organisatsioonidele sanktsioonide kehtestamist. Protsess peab aga olema kiire. Aastaid süüdlase nimetamisega viivitamine ei tööta ründaja heidutamisel ega oma inimeste seas mõistmise ja vastupanuvõime kasvatamisel.

Vastupanuvõimet hübriidsõjale ja infomõjutusele ei saa aga ainult tagantjärele luua, vaid tegutsema peab ennetavalt. Seetõttu tuleb solidaarsuslepet toetada teiste tegevustega.  

Võitlus „südamete ja meelte“ nimel käib kogu maailmas ning autoritaarsed riigid on õppinud kasutama infot lõhkumiseks ja segamiseks, samal ajal demokraatiatelt märkimisväärset vastupanu kohtamata. Nende eesmärk on põhjustada lõhesid nii riikides sees kui ka riikide vahel ning nõrgestada demokraatiate vastupanuvõimet. Seetõttu on strateegiliselt üha tähtsam teha maailmas kuuldavaks Põhjala-Balti vaade, mis tugineb faktidele, läbipaistvusele ja sõltumatule ajakirjandusele. 

Põhjamaade ja Balti riikide avalikõiguslikel ringhäälingutel peaks olema ühine rahvusvaheline uudiste teenistus, mis edastab liikuvat pilti, heli ja teksti inglise, vene, araabia ja hiina keeles. Kui teavet süüdlase nimetamisest ja hukkamõistust vahendataks kiiresti strateegiliselt tähtsates keeltes, tõuseks ka hübriidrünnakute hind. On viimane aeg alustada tugevdatud koostööd.