Põgenikud, põgenikud ja veelkord põgenikud
Euroopa seisab silmitsi suurima põgenikekriisiga pärast Teist maailmasõda. Seni on iga Euroopa Liidu liikmesriik üritanud riiki tulvavate põgenikega üksi toime tulla, kuid on selge, et vastus peab olema ühine. Sellest kirjutabki välisminister Marina Kaljurand, kelle arvates sõltub meie suutlikkusest teha koostööd ka see, millisena väljub kriisist Euroopa Liit.
„Kui suudame esikohale seada Euroopa väärtused ja koostöö, on meil võimalik selle kriisi tulemusena olla veelgi tugevamad ja ühtsemad. Vastasel korral on oht, et EL muutub, Schengeni süsteem hääbub, piirid sulguvad, vaba liikumine kaob, uued eraldusjooned kerkivad jne. Need muudatused kindlasti ei meeldiks meile,“ märgib Kaljurand.
Istanbulis elav vabakutseline ajakirjanik Hille Hanso on teinud intervjuu seal elava nelja Süüria põgenikuga. Nood räägivad, kuidas läänes on tekkinud süürlastest stereotüübid ja kuidas sõda on muutnud riigis elamise võimatuks. Varjupaigataotlejate kohta ütlevad süürlased, et oluline on suuta eristada tõelised abivajajad petturitest.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur Helga Kalm nendib, et põgenikud on hakanud endale teadvustama koju tagasipöördumise võimatust, sest sõja lõppemisest pole näha mingeid märke.
Vabariigi Presidendi kantselei välisosakonna juhataja Kai Kaarelson on veendunud, et välispoliitika, eriti kriisides, on seda edukam, mida rohkem me suudame maailma vaadata läbi oma oponentide silmade. „Empaatia kui võime ennast ja teisi mõista laieneb ideaalis nii sõpradele kui ka vaenlastele. Võime näha maailma läbi teisele kuuluva silmapaari annab kahtlemata tugeva eelise reaalsuse tõlgendamisel nii riikidele kui ka inimestele,“ kirjutab ta.
Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas kirjutab vajadusest Euroopa Energialiidu järele. Tema sõnul on energialiit oluline just tarbijate jaoks. „Praegu on paljudes riikides olukord, kus tarbija ei saa valida erinevate tarnijate vahel, sest tarbijad on kinnistatud suurtootjate juurde ja tarnija vahetamine on keeruline. Samuti puudub tarbijatel piisav informatsioon teadliku valiku tegemiseks,“ märgib Kallas.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Piret Pernik ütleb, et Eestil on õnnestunud küberruumis mängida tegelikult kõrgemas liigas, kui seda lubaks Eesti väiksus. Ta vaatleb küberjulgeolekut kui välis- ja julgeolekupoliitika küsimust.