märts 11, 2016

Pilk itta, aga mitte ainult Venemaale

Reuters/Scanpix

Küll küllale liiga ei tee – märtsikuu Diplomaatia vaatab praegugi itta. Ent mitte üksnes Venemaale, kelle käitumine valmistab muret nii meile kui ka ülejäänud maailmale. Ka Venemaa taha jääb olulisi riike.

Esmalt vaatleb etnoloog Aimar Ventsel siiski Venemaad. Teda on mitmesugused õppereisid viinud keskustest eemale ja nii nendibki ta, et paljudes piirkondades on Vene riik lakanud olemast.
„Ma olen Siberis näinud külasid, kus kogu elulaad meenutab visuaalses plaanis sõjajärgseid aastaid – kiivas ülerahvastatud barakid, söetolmuga määritud lumine külatänav ja igasugune rahaliste vahendite puudumine, mille tulemuseks on hooajaline võlgu elamine. Riik on nii siin kui ka seal teadlikult loobunud kohustusest oma kodanike suhtes, andes neile tasuks vabaduse teatud piirides seadust rikkuda,“ kirjutab Ventsel.
Aimar Ventseli artiklit täiendavad ekspertarvamused Jüri Luigelt, Raivo Varelt ja Taavi Minnikult.
Energeetikaekspert Andres Mäe kirjutab lahti sanktsioonide mõju Venemaa naftasektorile. „Finantspiirangute mõju naftasektorile on juba avaldunud, sest rahanappus sunnib Venemaa naftatootjaid kärpima vajalikke investeeringuid, mis viib paratamatult tootmise, ekspordi ja ka maksutulu vähenemisele,“ ütleb ta.
Nüüd jõuamegi Venemaast kaugemale. Hiljuti Eestit külastanud Kasahhi diplomaadid ja politoloogid Rustem S. Kurmanguzin ja Kamilla Sheryazdanova kirjutavad eraldi artikleis Kasahstani keerulistest välispoliitilistest valikutest Euroopa Liidu, Venemaa ja Aasia vahel.
„Euraasia strateegia on olnud, on ja jääb Kasahstani geopoliitika tähtsaks komponendiks. Selle strateegia tähtsustumine on seotud eelkõige niisuguste oluliste teguritega, nagu riigi paiknemine mandri sügavuses, väljapääsu puudumine ookeanile ja eemalejäämine maailma transpordi- ja sidearteritest ning riigi paljurahvuseline ja paljuusuline elanikkond,“ ütleb Kamilla Sheryazdanova.
Kasahhi teadlaste artikleid kommenteerib eessõnas Aimar Ventsel, kes on hiljuti külastanud korduvalt ka Kasahstani.
Majandusteadlane Ivar Raig annab põhjaliku ülevaate brittide kavatsusest korraldada Euroopa Liitu jäämise üle referendum. „Pole ka välistatud, et just Suurbritannia lahkumine käivitab otsustavalt ELi reformid praeguste juhtidega võimaliku uuesti föderaliseerumise ja Euroopa liitriigistumise suunas,“ arvab Raig.

Kategooriates: Paberväljaanne