Olulised sündmused ei jää tähelepanuta
Kataloonia kriis on peaaegu varjutanud muud sündmused meie regioonis ja kaugemalgi, kuid see ei tähenda, et me ei peaks nendele varju jäänud sündmustele tähelepanu pöörama.
Nii möödusid näiteks Vene-Valgevene õppused Zapad, millest enne nende toimumist räägiti palju, kuid hiljem jällegi vähem. Parandame selle vea. Samamoodi räägime Saksamaa valimiste järelmitest ja Türgi langemisest üha sügavamale autokraatiasse. Eesti ELi eesistumise raames teeme juttu ka Euroopa Liidu arenevast kaitsekoostööst.
Nii kirjutabki Ukraina analüütik Sergei Suhhankin toimunud Zapadi õppustest. „Praegu on igal juhul selge, et Venemaa käsitleb NATOt oma põhivaenlasena Läänemere piirkonnas, millel on nii praegu kui ka usutavasti edaspidi Kremli geopoliitilistes arvestustes keskne koht,“ kirjutab ta.
Suhhankini artiklit kommenteerivad Raivo Vare, Ants Laaneots ja Kalev Stoicescu.
BBC ajakirjanik Damien MgGuinness annab ülevaate Saksamaa valimiste võimalikest mõjudest. Ta arvab, et tagasi valitud kantsleri Angela Merkeliga jääb Saksamaa stabiilseks, kuid poliitiliselt on riik muutumas.
RKK vanemteadur Pauli Järvenpää kirjutab Euroopa Liidu kaitsekoostööst. „ELi (ja NATO) liikmesriigid on üsna aeglaselt hakanud aduma uut tegelikkust ning mõistma, et selles ei saa enam edasi liikuda vanamoodi. Selgeks on saanud seegi, et ELi (ja NATO) julgeoleku ja kaitse edendamine vajab jõulist poliitilist tagantlükkamist,“ nendib ta.
Sten Tamkivi on vestelnud küberteemadel Eesti eelmise presidendi Toomas Hendrik Ilvesega. „Häda on selles, et IT-inimesed ei saa aru, mis demokraatia on, ja need, kes saavad aru, mis demokraatia on, ei saa aru, mis IT on,“ ütleb Ilves.
Uurijad Vladimir Sazonov ja Urmas Asi kirjutavad demokraatia taandumisest Türgis. „Võib öelda et „neosultanaat“ on mentaalselt nüüd sündinud, sest see eksisteerib Erdoğani ja paljude ta pooldajate peades, kes näevad ette, et Türgist peaks saama suurriik ja seda peaks valitsema tugev isiksus, ainuvalitseja. „Neosultanaat“ näeb ette ka seda, et Türgi ei toetuks enam mingitele ilmalikele väärtustele ja ideele, rääkimata liberalismist ja demokraatiast,“ arvavad autorid.
Analüütik Monica M. Ruiz kirjutab Vene infooperatsioonide eesmärkidest. Tema arvates jagunevad need kaheks: infotehnilisteks ja infopsühholoogilisteks.