Nõukogude jäänukid
Ehkki Nõukogude Liit lakkas olemast 1991. aastal, 29 aastat tagasi, näeme me tänase päevani, et kommunistliku kolossi kokkukukkumisel on oma järelmid ja tegelikkuses Nõukogude Liidu lagunemine jätkub. Sest kui vaadata Valgevene revolutsiooni ja Aserbaidžaani-Armeenia sõjategevust, on selge, et nende piirkondade probleemid pärinevad suurelt osalt Nõukogude ajast. Aga pole kahtlust, et Valgevene tee demokraatiani ja võimalik Aserbaidžaani-Armeenia üksteisemõistmine saab olema väga keeruline.
Nii kirjutabki analüütik Sergei Suhhankin Valgevenest selle pilguga, mis juhtuks, kui Venemaa saavutaks Valgevene üle kontrolli.
„Venemaa võimalik Valgevene allaneelamine tekitab vaieldamatult hulga probleeme Musta ja Läänemere vahele jäävatele riikidele. Mõju võib tinglikult jagada kaheks – geopoliitiline/majanduslik ja sõjalis-poliitiline –, kusjuures kaugemale vaadates on teise jaotise tagajärjed kindlasti tõsisemad.
Ehk on peamine muutus, mida võiks oodata Valgevene võimalikul allaneelamisel, selle saamine praeguse „kaitsva kindluse” asemel „hüppelauaks”, mis suurendaks märkimisväärselt Venemaa ründevõimet läänesuunal,“ nendib Suhhankin.
Suhhankini artiklit kommenteerivad RKK teadur Martin Hurt ja vaatleja Raivo Vare.
Arabist Kadri Jõgi annab ülevaate Araabia Ühendemiraatide ja Bahreini rahulepingutest Iisraeliga.
„Lähis-Ida on pärast AÜE ja Bahreini lepingute sõlmimist Iisraeliga oluliselt muutunud, aastakümneid kestnud arusaam Lähis-Idast on muutunud. Kui veel väga hiljuti arvati, et olukorda saab hoida ning rahulepingud Egiptuse ja Jordaaniaga on vaid äpardus, millele tulevikus lisanduvaid muutusi ei tule, siis nüüdseks on muutused toimunud,“ ütleb Jõgi.
Hudsoni instituudi analüütik Richard Weitz kirjutab Venemaa desinformatsioonikampaaniast, mis on seotud COVID19-ga.
„Venemaa desinformatsioonikampaania, mis on seotud COVIDiga, oli vähem sidus, paisates välja vastuolulisi valesid ja veidraid vandenõuteooriaid peaaegu autopiloodil ilma sügavama mõtteta või veendumuseta,“ märgib Weitz.
Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik analüüsib Kolme Mere Algatust.
Allan Aksiim, Nora Juurmaa ja Mari-Liis Sulg lugesid uusi raamatuid rahvusvahelise elu kohta.