Nõrgenev relvastuskontroll ja tihenevad õppused
Maailmas lagunevad relvastuskontrolli lepingud ja üha enam näeme sõjalisi õppusi.
Samas tasub meenutada, kuidas Euroopat tundmatuseni muutnud Esimene maailmasõda alguse sai ja kuidas lõppes. Sellest kõigest ja veel muustki kõneleb Diplomaatia novembrikuu number.
Hudsoni instituudi analüütik Richard Weitz kirjutab USA taganemisest 1987. aastal Nõukogude Liiduga sõlmitud keskmaa-tuumajõudude lepingust (INF). Weitz kirjutas INFist Diplomaatias juba kolm aastat tagasi, näidates, kuidas Venemaa oli toona süstemaatiliselt mitme aasta jooksul lepingut rikkunud.
Mõttekoja Jamestown analüütik Sergei Suhhankin annab ülevaate Venemaa sõjaväeõppustest Vostok-2018. „Näib et Vostok-2018 üks eesmärke (muidugi lisaks teistele) võib olla vägede treenimine vasturünnakuks Läänemere piirkonnas, mille lõppeesmärk on võtta Venemaa relvajõudude kontrolli alla Taani väinad ning kehtestada kontroll Läänemere vesistu üle,“ nendib ta.
Mida me teame Abhaasiast? Ilmselt mitte just ülearu palju. Olukorda püüab parandada Diplomaatia intervjuu abhaasi ajakirjaniku Dmitri Belõiga. ” Ühiskonna meeleolu hakkas alla minema alates 2014. aastast. Abhaasia jaoks olid kuldsed aastad 2009–2011 ja osaliselt 2012. aasta, kui ehitati palju. Raha voolas sisse, keegi selle kasutamist ei kontrollinud, keegi midagi ei küsinud,” kirjeldab olukorda Abhaasias Belõi.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on uurinud hiljuti avaldatud USA presidendi Bill Clintoni arhiividokumente ja leidnud sealt palju põnevat ka Baltimaid puudutavate otsuste kohta. Dokumendid puudutavad Clintoni suhtlust Venemaa toonase presidendi Boriss Jeltsiniga.
„Jeltsin ei jätnud jonni ja proovis veel. Ta soovis Clintonilt kinnitust, et endisi Nõukogude Liidu vabariike ei võeta NATOsse vähemalt järgmise kümne aasta jooksul. Clinton ei murdunud, öeldes, et ta ei saa rääkida NATO nimel ega vetostada ühegi riigi soovi saada NATO liikmeks, veel vähem lasta kellelgi teisel, ka Venemaal, seda teha. „Ma kinnitan, et töötame edasi Venemaa muresid arvesse võttes. Kui ma nõustuks sinuga, siis rikuks see kogu NATO vaimu,” ütles Clinton,“ kirjutab Mihkelson 1997. aasta Helsingi tippkohtumisest.
Eesti Sõjamuuseumi direktori asetäitja Toomas Hiio meenutab Esimest maailmasõda ja selle lõppemist 100 aastat tagasi. ” Impeeriumide vähemusrahvad elasid läbisegi ja piiriajamisel sündinud konfliktid pingestavad mitme riigi omavahelisi suhteid kohati tänapäevani – seda nägi Euroopa veel 1990. aastate veristes Jugoslaavia sõdades,“ kirjutab Hiio.