Jäta menüü vahele
Nr 188 • Aprill 2019

NATO 70, Eesti NATOs 15

NATO sai aprillis 70-aastaseks – 4. aprillil 1949. aastal kirjutasid alliansi asutajaliikmed alla Washingtoni lepingule. Märtsis aga möödus Eesti liitumisest Põhja-Atlandi alliansiga 15 aastat. Eesti liikmesust NATOs, alliansi võimalikku tulevikku ja võimalikke murekohti vaebki aprillikuu Diplomaatia, mis on pühendatud tervenisti NATOle.

Foto: Reuters/Scanpix

Jüri Luik kirjutab Eesti teekonnast NATOsse. Alliansi probleemidest ja väljavaadetest kõneleb Diplomaatia intervjuu NATO abipeasekretäri Camille Grandiga. Ta on optimistlik Euroopa liitlaste valmisoleku suhtes suurendada kaitsekulutusi.

„2016. aastast alates on Euroopa liitlased ja Kanada kulutanud kaitsele täiendavalt 41 miljardit USA dollarit ja me eeldame, et enne järgmise aasta lõppu kerkib see 100 miljardi dollarini,“ räägib Grand.

Ukraina keerulistest suhetest NATOga kirjutab analüütik Sergei Suhhankin. „Praegustes oludes on Ukraina väljavaade NATOga liituda tuntavalt kehvem kui kümmekonna aasta eest. Praegu saab vaid nentida, et soodsad aastad (1991–2004), mil Ukraina liitumine oleks põhjustanud Moskvas küll sõjakat retoorikat, aga ei midagi muud, on läbi saanud,“ nendib ta.

Diplomaatia pöörab pilgu ka Soome ja Rootsi suhtele NATOga. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Pauli Järvenpää annab ülevaate Soome vaatenurgast NATOle. „Hinnangu kohaselt ootaks Soomet NATO liikmesuse taotlemisel ees Venemaa väga tugev, võib-olla isegi vägivaldne reaktsioon. Seda riski ei ole Soome poliitiline juhtkond tahtnud võtta,“ kirjutab Järvenpää. Riina Kaljurand välisministeeriumist lisab Rootsi-poolse seisukoha NATO suhtes.

Poola suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski meenutab, et 20 aastat tagasi said NATO liikmeteks Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariik, kuid heidab pilgu ka tulevikku, mida tema sõnul on raske ennustada. „See kehtib samamoodi Atlandi-ülese piirkonna tulevase julgeolekukeskkonna kohta. Meil tuleb tunnistada, et viimastel aastatel oleme näinud, kuidas samad riskid – agressiivne ja kompromissitu Venemaa – järjepanu tugevnevad ja hõlmavad üha rohkem julgeolekuvaldkondi sõjalisest ohust hübriid-, küber- ja infosõjani. Sellega liituvad rohked uued mittesõjalised ohud, mida võib täheldada NATO lõunatiival, kus ebastabiilsus õhutab jätkuvat radikaliseerumist, terrorismi ja enneolematut rändesurvet Lõuna-Euroopale ja kaugemalegi,“ kirjutab Poola suursaadik.

Aimar Ventsel luges uut raamatut Venemaast.