Artikli pealkiri on: Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Venemaa ootab, Euroopa kõhkleb, USA valib
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 45. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Venemaa näeb Euroopas mõrasid
Igor Gretski, RKK teadur
Venemaa reaktsioon Alexander Stubbi ja Jonas Gahr Støre eelmise nädala telefonikõnele Vladimir Putiniga oli üsna ootuspärane. Moskva nägi selles kinnitust, et Euroopa ühtsus Venemaa-Ukraina sõja küsimuses on äärmiselt habras. Venemaa ametiisikud rõhutasid korduvalt, et vestlus toimus eurooplaste algatusel, mis peaks andma mõista, et nemad vajavad seda kontakti rohkem. Putin tõlgendas Ukraina kõige järjekindlamate toetajate huvi temaga rääkida peaaegu kindlasti märgina sellest, et Euroopa on nõrk ega ole enam valmis kandma Venemaaga pikaajalise geopoliitilise vastasseisu kulusid.
Nii nagu 2022. aastal, tuginevad Venemaa arvestused samadele teguritele: karm talv, mis paneb proovile Ukraina elanike vastupanuvõime, ning radikaalsete populistide õhutatud poliitilised tõmbetuuled riikides, mille toetus on Ukraina vastupanuvõime säilitamiseks määrava tähtsusega. Kreml usub, et aeg töötab nende kasuks, ning panustab eurooplaste ja ukrainlaste väsimisele. Stubbi ja Støre telefonikõne tõenäoliselt üksnes tugevdas Moskva veendumust, et nende strateegilised arvestused on õiged.
Putini arvestuste nurjamiseks on vaja märksa enamat kui telefonikõnesid. Esiteks peab Euroopa aitama muuta saabuv talv tõsiseks vastupidavuse proovikiviks ka Venemaale endale. Selleks tuleb sanktsioonisurvet tugevdada ning toetada Ukraina võimekust anda lööke sügaval Venemaa tagalas. Teiseks on oluline Ukraina toetamist edasi institutsionaliseerida, nii, et see sõltuks võimalikult vähe valimistsüklitest.
Venemaa-Aafrika tippkohtumise sõnumid olid vähem avalikult poliitilised
Ivan Klyszcz, RKK teadur
Moskvas eelmisel nädalal toimunud kolmandal Venemaa–Aafrika tippkohtumisel osales 22 Aafrika riigipead, kes pidasid kõrgetasemelisi kohtumisi ja arutelusid Kremli esindajatega. Võrreldes 2023. aasta tippkohtumisega võis täheldada mõningaid märkimisväärseid erinevusi. Üldiselt oli korraldajate sõnum varasemast vähem avalikult poliitiline.
Venemaa juht viitas oma sõnavõttudes riigi agressioonisõjale Ukraina vastu harvemini ning kuigi räägiti ka „multipolaarsusest“ ja kasutati muid tavapäraseid märksõnu, seoti need Aafrika rahvaste vabadusvõitlusega. Näiteks kõneles Putin „multipolaarsusest“, viidates Tansaania esimesele presidendile Julius Nyererele, kuid tegi sedagi põgusalt. Samuti keskendus ärifoorum varasemast vähem kaitse- ja julgeolekuküsimustele ning rohkem Aafrika arengueesmärkidega (Agenda 2063) seotud teemadele. Kokkuvõttes viitab see sellele, et Venemaa oli oma sõnumid Aafrika kuulajaskonna jaoks varasemast paremini kohandanud.
Sisulised tulemused annavad aga vastuolulise pildi. Ühelt poolt oli enamik sõlmitud kokkuleppeid õiguslikult mittesiduvad ning varasemate kohtumiste tulemused on olnud ebaühtlased. Aafrika ja Venemaa kaubavahetus ei ole saavutanud eelmistel tippkohtumistel seatud eesmärke.
Mõne Aafrika osaleja jaoks oli tippkohtumine lihtsalt järjekordne rahvusvaheline foorum, mitte otsustava tähtsusega kohtumine. Teisalt tõi tippkohtumine kokku mitme omavahel konfliktis oleva riigi juhid ja esindajad, sealhulgas Eritrea ja Etioopia, Egiptuse ja Etioopia, Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Rwanda ning Alžeeria ja Maroko esindajad. Sellised kohtumised on Venemaale olulised, sest tugevdavad nende kuvandit Aafrika asjades aktiivselt osaleva riigina. Venemaa tegevus aafriklaste värbamisel oma sõjamasina teenistusse nii võitlejate kui ka tööjõuna jäi ametlikust päevakorrast välja, kuigi teadete kohaselt võidi seda küsimust arutada suletud uste taga.
Dmõtro Putjata: prioriteedid sõja võitmiseks
Tunneli lõpus on valgus, aga me ei tea, kui pikk see tunnel on. Valgust paistab, ent kas läbi roomamiseks jaksu on? Ukraina sõjaliste edusammude ja kodurinde murede üle arutledes soovitab Dmõtro Putjata intervjuus Marko Tammingule, et me ei kõneleks üksnes droonidest.
Kui kiire on droonitehnoloogia arendustsükkel?
Ukraina poolel ei ole viimase aastaga erilisi täiustusi tehtud, mis valmistab mõnevõrra pettumust. Reaalsus on paraku see, et meie viis tähtsaimat ettevõtet sõltuvad eeskätt riiklikest hangetest ega hooli tootearendusest kuigivõrd. Arendustöö neid ei huvita, sest finantsiliselt tunnevad nad end turvaliselt.
Nii nagu varemgi, tulevad tähtsaimad arendused väikestelt tiimidelt, sama hästi kui tundmatutelt firmadelt. Näiteks tegeleb üks ettevõte omaenda sidesüsteemi loomisega. Teine firma on selle süsteemi võtnud oma reaktiivmootoriga ründedroonidele appi, et ameeriklaste Starlinkist mitte sõltuda.
Teadupärast on lisaks tulnud keskmaalöökide kampaania. Uued platvormid – droonid, õhuründemoon – olid viis esimest kuud küllaltki efektiivsed. Efektiivsus pole täiesti kadunud. Märkimisväärsete kaotuste hinnaga suutsid venelased siiski kohastuda. Uute püüdurrakettide tiimid tulistavad venelastel Ukraina droonide pihta näiteks selle asemel, et maapinnal inimestele viga teha.
Loe edasi: Dmõtro Putjata: prioriteedid sõja võitmiseks
Saksamaa: vasakpoolsed, rahutused ja AfD
Felix Gasper, RKK nooremteadur
Esmaspäeval algasid Berliinis koalitsiooniläbirääkimised Vasakpartei (Die Linke), sotsiaaldemokraatide (SPD) ja roheliste vahel. Need on pälvinud laialdast kriitikat, sealhulgas SPD ja roheliste endi ridades. Peamisi vaidlusküsimusi on kaks. Esiteks on Vasakpartei lubanud sundvõõrandada suurte elamukinnisvaraetevõtete vara. 2021. aasta rahvahääletusel toetas seda ettepanekut 60% hääletanutest. Kõik ülejäänud erakonnad on aga sundvõõrandamise vastu.
Teiseks süüdistatakse osa Berliini Vasakpartei liikmeid antisemitismis ning tihedates sidemetes Hamasi toetajate ja kuritegelike klannidega. Vasakparteisse kuuluv Vanessa Emde on väitnud, et ühelgi riigil pole õigust eksisteerida. Ibrahim Ibrahim, keda peetakse mitme Palestiina terroriorganisatsiooni toetajaks, osales 20. septembri valimisõhtul Vasakpartei valimispeol Berliini Neuköllni linnaosas. Mõne päeva eest avaldas DER SPIEGEL erakonnasisese e-kirjavahetuse, milles Vasakpartei linnapeakandidaat Elif Eralp väljendas, et kardab Hamasi toetajaid, sealhulgas Ibrahim Ibrahimi. See tõstatab küsimuse Eralpi suutlikkusest tagada Berliinis avalik julgeolek.
Mitmed SPD ja roheliste poliitikud, sealhulgas kaitseminister Boris Pistorius ja Baden-Württembergi liidumaa peaminister Cem Özdemir, on nn punarohepunase koalitsiooni moodustamist kritiseerinud. Sellele on vastu ka konservatiivne CDU/CSU. Kristlikel demokraatidel, SPD-l ja rohelistel oleks ka Berliini liidumaa parlamendis enamus.
Möödunud nädalavahetusel muutusid vägivaldseks ka üle Saksamaa toimunud noorte meeleavaldused, kus nõuti paremat haridust ja kliimakaitset ning protestiti kohustusliku sõjaväeteenistuse vastu. Kuigi meeleavaldused olid märksa tagasihoidlikumad kui Prantsusmaal, imbus teadete kohaselt protestijate sekka väike hulk arvatavasti äärmusvasakpoolseid isikuid, kes olid valmis vägivalda kasutama. Kui need teated kinnitust leiavad, võib see veelgi õõnestada Berliinis kavandatava vasakpoolse koalitsiooni väljavaateid, ehkki Vasakpartei on end vägivallast distantseerunud.
Poliitikute ja meedia keskendumine Berliinile annab paremäärmuslikule erakonnale Alternatiiv Saksamaale (AfD) võimaluse valmistuda võimuletulekuks Saksi-Anhalti liidumaal pärast seal varasügisel saavutatud valimisvõitu. Ühtegi Vasakpartei piirkondlikku organisatsiooni ei ole äärmuslikuks tunnistatud, hoolimata Berliini piirkonna aadressil tehtud kriitikast. Seevastu AfD puhul on sellise hinnangu saanud viis piirkondlikku organisatsiooni, sealhulgas Saksi-Anhalti oma. Just Saksi-Anhaltis võib kuue nädala pärast Ulrich Siegmundist saada AfD esimene liidumaa peaminister.
Kui lombakas part saab Trumpist vahevalimiste järel?
Liis Mure, RKK vanemteadur
/…/ Kui pigem võib arvata, et pöördelisi muutusi USA välispoliitilises kursis pärast vahevalimisi ei toimu, siis nõrgestaks “sinine laine” märgatavalt president Trump’i sisepoliitiliselt– oma ametiaja teises pooles oleks Trump nii või teisiti piiratuma mõjuga, kuid Kongressi üle kontrolli kaotamine muudaks ta, nagu üks USA poliitikavaatleja seda väljendas, „lombaka pardi“ asemel „lombakaks lombakaks pardiks“ (lame duck vs lame lame duck).
Kui senini on Trump suutnud vabariiklasi Kongressis hoida enda tugeva kontrolli all, hirmutades neid nende poliitilise tuleviku hävitamisega, siis pärast 3. novembrit see kaart enam nii tõhus ei ole. Seega võib ka vabariikliku partei sees tekkida rohkem opositsiooni mõnele presidendi välispoliitilisele sammule. Kas aga seni ülikuulekad Kongressi vabariiklased päriselt Trumpi kurssi muutma suudavad panna, on küsitav.
Loe edasi: Kui lombakas part saab Trumpist vahevalimiste järel?
Tallinn Digital Summit 5.–6. novembril Rahvusraamatukogus
Peaminister Kristen Michal võõrustab Tallinna digitippkohtumisel (Tallinn Digital Summit) sel nädalal kahe päeva jooksul 1300 delegaati enam kui 80 riigist, et pidada strateegilist dialoogi tehisintellekti, digiturvalisuse ja ülemaailmse koostöö teemal ning uurida, kuidas agentide ajastul edukas olla.
Tippkohtumine keskendub sellele, kuidas muuta suured ootused tehisintellekti suhtes pragmaatilisteks, usaldusväärseteks ja vastutustundlikeks lahendusteks.
Esinejate nimekirjas on kõrgeid ametnikke ja visionääre, näiteks Euroopa Komisjoni volinik Ekaterina Zaharieva, OECD peasekretär Mathias Cormann, Future of Life Institute’i kaasasutaja Jaan Tallinn, Mozilla president Mark Surman. Tippkohtumisel osalevad valdkonna ministrid rohkem kui kümnest riigist: Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist, Tšiilist, Soomest, Iirimaalt, Maltalt, Portugalist, Hollandist, Austriast jt. Akadeemilise maailma tehisintellekti suurkujudest on kohal professor Stuart Russell Californiat Berkeley ülikoolist ja professor Susan Perry Pariisi Ameerika ülikoolist. Kõik esinejad on leitavad siit: tds.icds.ee/speakers2026.
Selle aasta tippkohtumine on järjekorras üheksas Tallinn Digital Summit.