Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina rahu: valelubadused ja lootused, Hiina ja EL, Lennart Meri konverents
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2025. aasta 17. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Lihavõtterahu kui mõttetu PR-samm
Tetjana Fedosjuk, Diplomaatia toimetaja
Laupäeva hilisõhtul jõudis president Vladimir Putin meediapealkirjadesse teavitusega, et kuulutab lihavõteteks välja relvarahu. Pole mainimistki väärt, et vaid mõned tunnid hiljem alustas Venemaa Ukraina presidendi sõnul droonirünnakut. Ta lisas, et Kreml proovib tegelikkust moonutada, aga pakkus ka välja, et rahuperioodi võiks pikendada 30 päeva võrra, et Venemaa siirust tõestada, viidates ilmselt USA läbi räägitud 30-päevasele vaherahuettepanekule, mille Kiiev vastu võttis, kuid mida Moskva ignoreeris.
Kuigi rünnakute intensiivsus oli väiksem kui varasematel päevadel, tegutsesid venelased rindejoonel edasi, teatas Ukraina relvajõudude peastaap pühapäeva hommikul. Venelased proovisid Ukraina positsioone vallutada vähemalt 26 korda 12 tunni jooksul, kõige aktiivsemalt Pokrovski ja Siverski suundadel. DeepState analüütikud ei leidnud ka mingeid tõendeid, et Venemaa vaherahust kinni peab ja pigem arvasid, et kohatine vaikus on tavaline nädalavahetuste praktika, mõnes lõigus suutsid venelased ka edeneda.
Rindejoonest kaugemal jätkusid terve nädalavahetuse droonirünnakud linnakeskustele nagu Herson. Päev varem, Suurel reedel, tabasid ballistilised raketid Harkivi tiheasustusega linnaosa, tappes ühe inimese ja vigastades 120, 18 inimest, sealhulgas lapsed, viidi haiglasse.
Jaanuaris 2023, pärast 2022. aasta lõpus aset leidnud Ukraina relvajõudude edukaid vasturünnakuid, teatas Kreml väga sarnaselt nädalavahetusele Patriarh Kirilli suu kaudu õigeusu jõulude relvarahust. Mingit tähendust sellel polnud peale pealkirjade ja sõda jätkus. (Eelmise kuu energiaobjektide vaherahu ei kestnud ka).
Putini tegelike eesmärkide kohta oli parem indikatsioon ilmselt tema laupäevane märkus, et Venemaa jaoks lähevad asjad rindel õiges suunas. Ehk siis Venemaal on väga vähe põhjuseid sõja lõpetamiseks eriti kui USA administratsioon ennast liivajooksnud läbirääkimistest välja tõmbaks.
USA-l on rahuga kiire
Igor Gretski, RKK teadur
Pühapäeval teatas USA president Donald Trump sotsiaalmeedias, et ootab Ukraina ja Venemaa vahelist rahukokkulepet juba sel nädalal. Wall Street Journal kirjutas, et Ukrainalt oodatakse sel nädalal vastust Trumpi administratsiooni väga laiaulatuslikele ideedele, kuidas sõda lõpetada. Peamiselt on tegu järeleandmistega Venemaale – sealhulgas potentsiaalse USA tunnustusega 2014. aasta Krimmi annekteerimisele ja Kiievi NATOga liitumise välistamisega.
USA administratsiooni sõnad rahuootustest ei ole juhuslikud, vaid teadlik valik, et veenda Ukrainat survele järgi andma. Samuti proovivad nad Ukraina survestamisega seda ideed USA avalikkusele müüa: teha kokkulepe nii, et see ei näeks liiga palju välja nagu just nemad oleksid Venemaale andnud kõike, mida Kreml soovis. Sisepoliitilises segaduses ja võimalike saabuvate majanduslike raskuste kartuses on Washingtonil kiire. Oluline on ka see, et Krimmi annekteerimise tunnustamise idee on seotud Venemaale seatud majandussanktsioonide tühistamisega. See on selge märk, et Washington tahab suhted Venemaaga taaskäivitada Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse arvelt.
Sel nädalal Diplomaatias. Enamat kui süsteemne rivaal: Hiina kui ELi julgeoleku proovikivi
Tauno Tõhk, RKK teadur
Euroopa Liidu sidemed Hiinaga jäävad tähtsuse poolest alla ainult transatlantilistele suhetele. Pikka aega keskendus EL Hiinale kui ühele peamisele kaubanduspartnerile ja sellega kaasnevatele majanduslikele võimalustele. Viimastel aastatel on ELi arusaam suhetest Hiinaga aga muutunud ning üha rohkem rõhutatakse süsteemsele rivaliteedile ja majandusjulgeolekule. Sellele vaatamata pöörab EL oma Hiina-poliitikas julgeolekuriskidele endiselt liiga vähe tähelepanu.
Praegune ELi lähenemine suhetele Hiinaga põhineb 2019. aastal liikmesriikide poolt vastu võetud dokumendil „EL ja Hiina – strateegiline väljavaade“. Strateegiline väljavaade tõi kaasa muutuse ELi seisukohtades Hiina suhtes, liikudes kaugemale üksnes majanduslikest kaalutlustest ning kirjeldades Hiinat kolmeplaaniliselt: koostööpartneri, majandusliku konkurendi ja süsteemse rivaalina.
Kuigi dokumendis selgitatakse veidi ELi Hiina-poliitika kahte esimest tasandit, tutvustatakse kolmandat – „süsteemset rivaali“ – vaid põgusalt sõnadega, et Hiina on „süsteemne rivaal, kes edendab alternatiivseid valitsemisviise“. Sellest ajast saadik on „süsteemsest rivaalist“ kui ainsast n-ö negatiivsest kategooriast praktikas saanud paindliku tähendusega silt, mida kasutatakse kirjeldamaks mitmesuguseid väljakutseid ELi ja Hiina suhetes, kui need ei sobitu kahe esimese, selgemalt defineeritud tasandiga.
Paraku jäävad julgeolekuküsimused ELi Hiina-poliitika alusdokumendis vaid pealiskaudselt käsitletuks, hoolimata Hiinaga seonduvatest püsivatest julgeolekuohtudest. Veelgi enam, pärast dokumendi vastuvõtmist on Euroopa julgeolekumaastik drastiliselt muutunud, peamiselt Venemaa ebaseadusliku Ukraina-vastase sõjalise rünnaku tõttu. Hiina toetus Moskva sõjategevusele kahjustab otseselt Euroopa julgeolekut. Samas on oluline rõhutada, et Hiina paneb ELi julgeoleku proovile mitte ainult seetõttu, et ta pakub Venemaale tuge, vaid ka otse: mitmesuguste põhjalikult dokumenteeritud hübriidtegevustega.
Loe edasi: https://diplomaatia.ee/enamat-kui-susteemne-rivaal-hiina-kui-eli-julgeoleku-proovikivi/
Lennart Meri konverents 16.-18. mail
Teise maailmasõja järgne maailmakord on aeglaselt lagunemas. Venemaa sõda Ukrainas, Hiina tõus majanduslikuks ja sõjaliseks jõuks ning areneva majandusega riikide kasvav mõju on globaalset tasakaalu muutnud. Sellised riigid nagu Hiina, Venemaa, Iraan ja Põhja-Korea on oma mõju kasvades loonud uusi liite, samal ajal kui vanad liidud nagu NATO ja EL näevad vaeva, et ühtsena püsida. 1942. aastal, mil liitlased seisid silmitsi paljude tagasilöökidega sõjategevuses, pöördus Briti peaminister Winston Churchill tagasi tuttava türanniavastase koalitsiooni juurde, öeldes Leedsi kuulajatele: “Mingem koos edasi”. Tänavune konverents keskendubki liitlaste tähtsusele välispoliitiliste eesmärkide saavutamisel.
Vaata konverentsi esinejaid: https://lmc.icds.ee/conference-2025/speakers/
Seotud artiklid
Keir Giles: Kui Venemaa säilitab kannatuse, kukuvad kingitused talle ise sülle
Vastavalt põhimõttele, et oma vaenlast ei tohiks vigade tegemisel segada, ei hakka Moskva sekkuma protsessidesse, mida Trump ja tema lähikondlased on valla päästnud, leidis Balti kaitsekolledži Vene konverentsil antud usutluses Keir Giles, Kuningliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (Chatham House) Venemaa ja Euraasia programmi vanemkonsultant.
Kai Kaarelson: Trumpi eesmärk on Trump suureks teha
Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenskõi pressietteaste Valge Maja ovaalsaalis 28. veebruaril pidi toimuma enne nende plaanitud päriskohtumist (mis lõpuks ära jäigi). Sellist praktikat presidentide kohtumistel vahel rakendatakse – tegu on n-ö doorstep etteastega, kus tehakse pilti ja presidendid esitlevad avalikkusele lühidalt, millest neil on plaanis omavahel rääkida. Tavaliselt ei kesta see rohkem kui mõne minuti, aga seekord oli ovaalsaalis jäetud ruumi ka küsimusteks. Kohal viibisid vaid hoolikalt valitud ajakirjanikud ning lõpuks vältas see kokku 50 minutit. Neist viimased 10 olid teravad.
Igor Gretski: läbirääkimiste varjus loodab Putin Ukrainat kägistada Trumpi kätega
Venemaa täiemõõdulisest kallaletungist Ukrainale on möödunud peaaegu kolm aastat. Ükski seni esitatud rahuplaanidest pole pälvinud nii palju tähelepanu kui see plaan, mida Donald Trumpi nimel koostab eriesindaja Keith Kellogg.
Kristi Raik: Karm julgeolekuaasta 2025 – mis ei tapa, teeb tugevamaks
Maailm on Donald Trumpi USA presidendiks naasmise eel ärevil ja liimist lahti. Vana, liberaalne reeglitel põhinev maailmakord on katki ja paistab, et Trumpil pole vähematki huvi seda parandada.
James Sherr: Kreml Trumpiga kaasa ei mängi
Donald Trumpi valimisvõidu järel tahaks Kreml kohelda teda korraga ettevaatlikult ja kindakäeliselt. Õnnesoovidele eriti aega ei kulutatud. Juba kaks päeva pärast USA presidendivalimisi kordas Vladimir Putin oma iga-aastases kõnes Valdai klubi ees maksimumtingimusi Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks, mida ta oli sõnastanud juunikuus.
Põhja-Korea sõdurid Venemaal: mida nad teevad ja kuidas peaks reageerima?
Informatsiooni Põhja-Korea sõdurite võimalikust saabumisest rindele hakkas kõigepealt levitama Ukraina sõjaväeluure, tehes seda neile iseloomuliku üldistusastmega ja rõhutades sündmuse kriitilisust. Sõjas oleva organisatsiooni puhul mõistetav teguviis, kuid tavalisele meediatarbijale ehk liiga paanikattekitav.