Artikli pealkiri on: Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Trumpi sammud Ukraina suunal, EEAS, AfD, Leedu
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 37. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
ELi välisteenistus surve all
Kristi Raik, RKK direktor
Kaja Kallase juhitud ELi välisteenistus (EEAS) on olnud viimasel ajal tugeva surve all. ELi välispoliitika põhjustab arusaadavalt liikmesriikides rahulolematust ajal, mil surve Euroopa julgeolekule kasvab ja globaalne geopoliitiline võitlus toimub paljuski üle eurooplaste peade.
Prantsusmaa ja Saksamaa on teinud ettepaneku tõsta osa EEASi tegevustest Euroopa komisjoni koosseisu, et luua ühtsem institutsionaalne struktuur. Kuigi ettepanek sisaldab ka välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ehk Kaja Kallase koordineeriva rolli lisamist, oleks tegu siiski komisjoni tugevdamisega ja selle tagant kumab praeguse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ambitsioon haarata rohkem võimu. See ei lähe hästi kokku ELi välispoliitika põhiolemusega: liikmesriigid ei ole selles valdkonnas oma suveräänsust ELile delegeerinud (erinevalt näiteks kaubanduspoliitikast, milles komisjonil on keskne roll).
Liikmesriikide seisukohtade koordineerimine ja ühisosa kujundamine on üks kõrge esindaja põhiülesannetest. Kaja Kallas on saanud kohati kriitikat, et ta ei ole sellesse piisavalt panustanud, mistõttu ta näiteks oli sunnitud viimasel hetkel ära jätma 7. septembrile planeeritud kõrgetasemelise kaitseteemalise kohtumise.
ELi suutlikkus või suutmatus oma julgeolekut ja huve maailmas ühiselt kaitsta sõltub sellest, mil määral liikmesriigid ühistes seisukohtades kokku lepivad. ELi reaktsioon Venemaa sõjale Ukrainas on näidanud, et ühise poliitilise tahte korral suudab EL üllatavalt palju ära teha. Paraku tundub, et praegu otsitakse osades Euroopa pealinnades poliitilistele probleemidele institutsionaalseid lahendusi ja asjaosalistel kulub palju energiat võimuvõitlusele, selmet keskenduda Euroopa julgeoleku ja välispoliitilise mõju tugevdamisele.
Trumpi diplomaatiline avang Ukrainas on tõenäoliselt seotud vahevalimistega
Igor Gretski, RKK teadur
Möödunud nädalal pidasid pärast pikka pausi Trumpi erisaadikud Jared Kushner ja Steve Witkoff järjestikused kohtumised Venemaa ja Ukraina presidentidega. Kümme päeva varem oli CIA direktor John Ratcliffe teinud ette teatamata visiidi Moskvasse. Palju viitab sellele, et USA administratsiooni uuenenud diplomaatiline hoog Venemaa-Ukraina sõja lahendamisel võib olla otseselt seotud Ameerika valimiskalendriga.
Viimane reis paistab teravalt silma võrreldes Kushneri ja Witkoffi varasema suursaadikudiplomaatiaga, mida nad on teinud USA vahendatud Venemaa-Ukraina “rahukokkuleppe” nimel. Nad külastasid Moskvat esimest korda pärast USA sõjalise operatsiooni algust Iraanis ning sõitsid seejärel edasi Kiievisse — esimest korda pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja. Veelgi tähelepanuväärsem on see, et tegemist võib olla nende esimese kõneluste vooruga, mida ei saatnud lekked ei enne ega pärast, ning milles fraasi “rahuplaan” mainiti vaevu. Nagu Financial Times selle kohta märkis, tõid saadikud kaasa vähe uusi ideid.
Miks siis just praegu? Vastus võib peituda valimismatemaatikas, millega vabariiklased praegu silmitsi seisavad. Kaks kuud enne valimispäeva on partei keerulises seisus. Nende juhi, president Donald Trumpi heakskiiduprotsent langeb pidevalt ning vabariiklased on lähedal enamuse kaotamisele vähemalt Esindajatekojas.
Loe edasi: Trumpi elavnemine Ukraina suunal võib tingitud olla Kongressi vahevalimistest
AfD edu Saksi-Anhaltis
Felix Gasper, RKK nooremteadur
Saksi-Anhalt on hääletanud – valdavalt AfD kasuks. Paremäärmuslik erakond sai nädalavahetuse liidumaa valimistel 43,8% häältest, tuues valimiskastide juurde 220 000 eelmisel korral mitte hääletanud inimest, ning saavutas selge võidu. Konservatiivne CDU kandis suuri kaotusi ja saavutas Saksi-Anhaltis oma seni halvima tulemuse (17,2%). Sotsiaaldemokraadid (SPD), rohelised ja Vasakpartei ületasid valimiskünnise kindlalt (8,5–9,5% vahel), samas kui Bündnis Sahra Wagenknecht (BSW) pääses parlamenti napilt (5,3%). Liberaalne FDP ei kuulu enam ühessegi Saksamaa valitsusse – ei föderaalsel ega liidumaa tasandil – ning jäi parlamendist välja (2,6%).
BSW on nüüd otsustava tähtsusega fraktsioon. Selle asutaja Sahra Wagenknecht on juba teatanud, et BSW on avatud läbirääkimisteks AfD-ga; erakond võiks sallida ka AfD vähemusvalitsust. Kuigi see ei tähendaks tingimata, et BSW toetaks automaatselt kõiki AfD seadusandlikke ettepanekuid, võiks see võimaldada paremäärmusliku erakonna liikmetel jõuda kõrgetele poliitilistele ametikohtadele.
Alternatiivina on jätkuvalt võimalik valitsus, kuhu kuuluksid kõik teised erakonnad. Saksis ja Thüringenis seisavad vähemusvalitsused juba praegu opositsiooni toetusel. Sellise valitsuse moodustamine Saksi-Anhaltis – mis võiks koosneda CDU-st, SPD-st ja Rohelisest erakonnast ning mille kannataks välja ka Vasakpartei ja BSW – oleks siiski äärmiselt keeruline. Osaliselt seepärast, et CDU juhtivad poliitikud on korduvalt välistanud koostöö Vasakparteiga.
Mõned AfD liikmed nõuavad Saksi-Anhaltis lähikuudel erakorralisi valimisi, et kindlustada absoluutne enamus. Samas on kaheldav, kas uus liidumaa parlament seda toetaks. Võimalikel erakorralistel valimistel võib BSW riskida valimiskünnisest mitte üle saamisega.
Järgmised liidumaa valimised Mecklenburg-Vorpommernis ja Berliinis toimuvad 20. septembril. Kui valitsuse moodustamine Berliinis peaks olema suhteliselt lihtne (tõenäoliselt CDU-SPD-Rohelised või Vasakpartei-SPD-Rohelised koalitsioon), siis Mecklenburg-Vorpommernis on see keerulisem: AfD reiting on 35%, SPD-l 32%. Valimised võivad kujuneda järjekordseks tagasilöögiks CDU-le, mille populaarsus on hetkel vaid 8% juures. Surve föderaalvalitsusele (CDU/CSU ja SPD) kasvab tõenäoliselt veelgi.
Millised on Leedu võimalused reageerida normidel põhineva rahvusvahelise korra murenemisele?
Margarita Šešelgytė, Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja politoloogia instituudi direktor
Väikse rinderiigina sõltub Leedu institutsioonidest, kus tal pole otsustavat häält, liitlasriikide muutlikest prioriteetidest ning rahvusvahelistest normidest, mida kehtestatakse ebaühtlaselt. Washington demonstreeris oma heitlikku meelt 2025. aasta alguses Trumpi-Zelenskõi vastasseisuga, millega kaasnes Ukrainale antava sõjalise abi ajutine peatamine. Leedu pole küll sõltuvusest pääsenud, ent seda tunnistades muudab ta oma välissidemeid mitmekesisemaks, institutsionaalsemaks ja kestvamaks.
Loe edasi: Millised on Leedu võimalused reageerida normidel põhineva rahvusvahelise korra murenemisele?
Hüvastijätt viimasele välistoimetusele
Peeter Raudsik, Lähis-Ida asjatundja
Sel suvel lõpetas teiste väljaannete eeskujul töö Postimehe välistoimetus. Väärikaimas eestikeelses ajalehes maailmas toimuva kajastamine muidugi jätkub, kuid iseseisva toimetuse asemel jõuavad välisuudised nüüd lugejateni uudistetoimetuse taktikepi all. Sport, teadus, kultuur ja Elu24 jätkavad samal ajal eraldiseisvalt.
Loe edasi: Hüvastijätt viimasele välistoimetusele