Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Rünnak Kurskis, USA valimised, sõjaraamatud
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2024. aasta 34. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Kurski rünnak purustab müüte
Indrek Kannik, RKK direktor
Ukraina rünnakust Vene Föderatsiooni Kurski oblastile on möödas kaks nädalat. See ei ole piisav aeg, et anda lõplikke hinnanguid operatsiooni edukusele. Samuti ei tea me jätkuvalt täpselt, millised eesmärgid Ukraina poliitiline ja sõjaline juhtkond endale enne operatsiooni püstitas. Küll aga võib juba täna selgelt ära fikseerida, et purunenud on mitmed narratiivid, mida Venemaa oma Lääne kaasatundjate või lihtsalt ebaprofessionaalsete ekspertide abil üsna edukalt levitas.
Esiteks, Venemaa on nii võimas, et Ukraina sõjalist edu pole põhjust loota ja sellest tulenevalt on põhjust võimalikult kiiresti istuda läbirääkimiste laua taha ja jõuda Ukraina ning vaba maailma vaatevinklist halva või väga halva kompromissini. Kurski operatsioon on näidanud, et hea planeerimise ja teatud üllatusmomendi olemasolu korral võib suhteliselt lühikese ajaga saavutada rindejoone liikumise üsna kiires tempos. Ukraina on juba praegu saanud Kurski oblastis enda kontrolli rohkem territooriumi, kui Venemaa on suutnud vallutada terve käesoleva aasta jooksul Donbassis.
Teiseks, venelastel on kusagil arvestatavad reservid, mille abil algab lisaks Donbassile suurrünnak veel mingil suunal. Tegelikkuses neid reserve lihtsalt pole.
Kolmandaks, president Joe Bideni administratsiooni eskalatsiooni ja sõja laienemise iga hinna eest vältimise strateegia on algusest peale olnud ekslik. Biden ja tema meeskond on lasknud end Venemaal tuumašantaažiga hirmutada ja jätnud seetõttu tegemata hulk otsuseid, mis oleksid arvestataval määral muutnud sõja käiku Ukrainale soodsamaks. Tegelikkuses on Venemaa joonistanud maha suure hulga punaseid jooni, mis tänaseks on kõik ületatud. Tähelepanuväärne on, et Kurski operatsiooni algusest alates on Venemaa tuumašantaaž isegi vähenenud. Paraku pole vist põhjust loota, et president Biden oma viiel viimasel ametikuul enam olulisi muudatusi poliitikas teeks. Seega jääb vaid loota, et president Harrise või president Trumpi administratsioon suudab Venemaad paremini tunnetada ning kujundab strateegia, mis paneb Venemaa poliitilise eliidi reaalselt mõistma, et vajalik on rahu ja aktsepteerima, et see ei tule Venemaa seatud tingimustel.
Donetski oblastis (eelkõige Pokrovske suunal) jätkab Venemaa aeglast edenemist ning Ukraina ei ole suutnud seal rindejoont stabiliseerida. Saab näha, kui kaua läheb Venemaa juhtkonnal aega, et tajuda, et olemasolevate üksustega ei suuda nad Ukraina edenemist Kurski oblastis peatada, veel vähem alustada tõsist vasturünnakut. Kui see hetk kätte jõuab, siis selgub, kust Venemaa lisaüksusi Kurski suunale toob. Kui Donbassist, siis ukrainlaste võimalused seal rinne stabiliseerida suurenevad. Kui mujalt, võib tekkida potentsiaal uuteks vasturünnakuteks nendel rindelõikudel.
USA valimised: demokraadid kogunevad Chicagos
Helga Kalm, Lennart Meri konverentsi direktor
Täna algab Chicagos Demokraatliku partei kongress, mille tulemusena kinnitatakse kõigi eelduste kohaselt neljapäeval presidendikandidaadiks Kamala Harris. Harrise kandidaadiks kerkimine on USA valimised justkui pea peale pööranud, kuid tulemuses pole endiselt kellelgi mingit kindlust. USA valimissüsteemis on väga olulisel kohal see, mis toimub n-ö kaalukeeleosariikides. Kaalukeeleosariikide seas on teistest tähtsamad Michigan, Wisconsin ja Pennsylvania, sest seal on küsitluste põhjal konkurents kõige tihedam.
Loe ka Maalehes ilmunud ülevaadet: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120314489/helga-kalm-ameerika-valimised-poorati-otsekui-pea-peale
Sel nädalal Diplomaatias. Kallaletung Ukrainale tagasivaatepeeglis
Mõnevõrra imelik on lugeda raamatuid sõja kohta, mille tulemus ei ole veel teada, kirjutab Allan Aksiim. Samas on see kasulik nii enda uudishimu rahuldamiseks kui ka praegu toimuva kohta parema olukorrapildi saamiseks. Mõningaid 2022. aasta 24. veebruari sündmusi varjutab siiani sõjaudu.
Loe edasi: https://diplomaatia.ee/kallaletung-ukrainale-tagasivaatepeeglis/
Sel nädalal Diplomaatias. Kõverpeeglite kuningriigis: Vene strateegia vältimaks vastutust sõjakuritegude eest
2024. aasta juuni lõpus väljastas Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) teist korda vahistamiskäsud seoses Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse. Sedapuhku Venemaa endise kaitseministri Sergei Šoigu ja relvajõudude kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi kohta sõjakuritegude toimepaneku eest. Aasta varem kohaldas ICC sama meedet president Vladimir Putini ja lasteõiguste voliniku Venemaa Föderatsiooni presidendi juures Maria Lvova-Belova suhtes seoses nende sõjakuriteoga, laste ebaseadusliku küüditamise ja ümberasustamisega Ukraina okupeeritud aladelt. Diplomaatia toimetaja Tetiana Fedosiuk kirjutab, kuidas Venemaa on otsustanud mitte eitada laste ümberasustamist, vaid pigem musta valgeks rääkida. Loe edasi: https://diplomaatia.ee/koverpeeglite-kuningriigis-vene-strateegia-valtimaks-vastutust-sojakuritegude-eest/
Sel nädalal Diplomaatias. Venemaa tahab revideerida oma veepiiri Põhjamaade ja Balti riikidega?
Viimaste kuude uudistest paistab, et Läänemere piirkonnas on hoogustunud Vene relvajõudude tegevus, võttes aeg-ajalt tavatuid vorme. Siit johtub küsimus, et kas tegu on pelgalt Venemaa infooperatsioonidega? Või soovib Moskva vastusena NATO hiljutisele laienemisele tugevdada piirkonnas oma sõjalist kohalolu ning saavutada kontrolli Läänemere strateegiliste punktide üle? Nurlan Alijev analüüsib: https://diplomaatia.ee/kas-venemaa-tahab-revideerida-oma-veepiiri-pohjamaade-ja-balti-riikidega/
ABCD konverents 24.-25. septembril
Tallinnas toimub 24.-25. Septembril järjekorras 18. Balti kaitsekonverents (Annual Baltic Conference on Defence, ABCD), mis seekord on pühendatud valmistumisele tuleviku ebakindluseks. Rohkem infot: https://abcd.icds.ee/
Loe veel. RKK teadusjuht Tomas Jermalavičius andis ERRile ülevaate Balti riikide kaitsetööstuse seisust: https://www.err.ee/1609427977/kaitseuuringute-keskuse-teadur-baltikumis-puudub-klassikaline-kaitsetoostus
Seotud artiklid
Mark Voyger: Seekord peab Lääs lubatu kindlasti ära tegema
Putin loodab, et kui Trump saab presidendiks, tõmbab ta tagasi Ameerika toetust Ukrainale, Euroopale ja NATO-le. Kui Lääs ei tarni praegu Ukrainale piisavalt relvastust, nii et vastupealetung võiks toimuda veel selle suve lõpus, on venelastel aega enda kindlustamiseks ja veel suuremate vägede sissetoomiseks, rõhutas Ameerika Kiievi ülikooli professor Mark Voyger usutluses Diplomaatiale.
Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Ukraina, USA sisepoliitika, 2024. aasta valimismaraton, Jeemeni konfliktikolle
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadurid annavad ülevaate viimase ja ees ootava nädala tähtsamatest välis- ja julgeolekupoliitilistest sündmustest ja protsessidest. Ukraina: õhukaitse …
George P. Kent: USA pühendub Ukrainale aastakümneid
USA või teiste riikide asi pole defineerida, kuidas Ukraina mõistab võitu või sõja lõppu. Kõrvalseisjad peavad hoolikalt sõnu valima, enne kui hakkavad midagi ütlema inimestele, kes võitlevad oma riigi eest, leiab USA suursaadik George P. Kent usutluses Diplomaatiale.
Fiona Hill: Ukraina uues maailmakorratuses – ülejäänud riigid Ühendriikidele vastu hakkamas
Traditsioonilise Lennart Meri kõne peab sellel aastal USA Venemaa-ekspert Fiona Hill, president George W. Bushi, Barack Obama ja Donald Trumpi nõunik.
James Sherr: Tants torude ümber – Nord Streami plahvatused
Sellest on möödunud peaaegu seitse kuud, kui võimsad plahvatused purustasid 26. septembril neljast Nord Streami torujuhtmest kolm, muutes nad mitte üksnes kasutuskõlbmatuks, vaid tõenäoliselt lausa parandamatuks. Kaks päeva hiljem alustasid Rootsi ja Taani omaette juurdlust intsidentide kohta, mis olid aset leidnud rahvusvahelistes vetes, kuid vastavalt emma-kumma riigi majandustsoonis. Rootsi kaitsepolitsei kogus 18. novembriks piisavalt tõendeid, järeldamaks, et plahvatuste taga oli tõsine sabotaažiakt.
Rainer Saks: Kas on lootust lõpetada sõda Euroopas?
Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse saavutamine on võimalik, kui Ukrainat toetavad liitlased saaksid võitu oma ebakindlusest. Koalitsioon peab ühehäälselt avaldama valmisolekut Ukrainat abistada ka pikaajalise sõja korral. Samuti tuleb Ukrainale tarnida võimalikult kiiresti sellises koguses raskerelvastust, mis heidutab Venemaa kavatsusi uueks pealetungiks.