Artikli pealkiri on: Nädal välis- ja julgeolekupoliitikas: Droonirünnakud, Island, Itaalia, iseseisvuse taastamine
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) 2026. aasta 34. nädala uudiskiri. RKK teadurid kommenteerivad olulisi sündmusi ja suundumusi välispoliitikas ja julgeolekuvaldkonnas.
Venemaa droonikeskused: uus võime Ukraina vastu, mitte uus oht NATO-le
Marek Kohv, RKK julgeoleku ja kriisikindluse programmi juht
Viimasel ajal on palju tähelepanu pälvinud The Telegraphi artikkel, mis tuvastas satelliidipiltidel 59 uut droonide stardirööbast Venemaal ja avas spekulatsioonid, et need on mõeldud NATO ründamiseks. Uued stardirööpad ei tähenda aga kümmet täiesti uut rajatud baasi. Seitse asukohta on varasemad lennuväljad või polügoonid ja ainult kolm on uued kompleksid. Rajatiste paigutus, ehitusaeg ja senine kasutus näitavad eelkõige Venemaa Ukraina-vastase droonikampaania laiendamist.
Kolme uue kompleksi asukoht sobib kõige otsesemalt Ukraina vastu korraldatavate rünnakute jaoks. Ülejäänud seitse on olemasoleva taristu laiendused. Uus element neil objektidel on droonide starditaristu. Ka The Telegraph märgib, et puuduvad tõendid nende rajatiste ehitamisest NATO ründamise ettevalmistuseks.
NATO territoorium oli Venemaa relvade ulatuses ammu enne uusi droonikeskuseid. Iskander-M laskeulatus on kuni 500 kilomeetrit ja Kaliningradi ning Lääne-Venemaa üksused on aastaid katnud Baltimaid ja Poolat. Erinevate tiibrakettide (Kalibr, Kh-101) laskeulatus on üle 2000 km. Seega on droonirajatised oluline operatiivne areng Venemaa sõjas Ukraina vastu, alles pärast seda võimalik pikaajaline probleem NATO droonitõrjele.
Pakkumine, mida Ukraina liitlased ei peaks tegema
Igor Gretski, RKK teadur
Mõni aeg tagasi avaldas Chatham House’i teadur Vladislav Inozemtsev kolumni paljuütleva pealkirjaga: “Ukraina liitlased peaksid Venemaale enne septembrikuiseid “valimisi” pakkumise tegema”. Pakkumise sisu on kokkuvõttes: venelased hääletavad Putini Ühtse Venemaa vastu ja vastutasuks loobub Ukraina energiataristu ründamisest Venemaal. Idee tundub julge ja seda esitletakse vähekuluka ja peenelt läbimõelduna. Lähemal vaatlusel selgub aga, et see on sügavalt problemaatiline. Sisuliselt nõuab ta, et Ukraina loobuks töötavast survevahendist just nüüd, kui see on hakanud andma mõõdetavaid tulemusi vastutasuks mitte millegi eest. See pole ainus probleem. /…/
Kokkuvõttes on Inozemtsevi initsiatiiv ühepoolne järeleandmine, mis on koostatud ilma Ukrainata ning mille kulud oleks ainult Ukraina kanda vastutasuks uduse ja kaduva tingimuslikkuse eest. Ta on eri meelt ka oma Chatham House’i kolleegi John Lough’ga, kes argumenteeris 2025. aasta novembris, et Ukraina parim kaitse on intensiivistada rünnakuid Venemaa naftarafineerimise vastu. Inozemtsev, vastupidi, pakub välja, et nende rünnakute lõpetamine võiks olla survevahend saavutamaks pseudomõju valimistulemuste üle parlamendis, mis ei ole ammu enam tegelike otsuste langetamise või isegi tõelise debati koht. Mis hetkel lõpetatakse Sisyphoslike “Venemaa esimesena” kokkulepete ekslik presenteerimine elujõulise strateegiana?
Loe edasi (inglise keeles): The Offer Ukraine’s Allies Shouldn’t Make
Islandi väike referendum mõjutab suuresti kogu Euroopa Liitu
Steven Blockmans, RKK asedirektor, välispoliitika programmi juht
Kuigi 29. augusti hääletus Islandil iseenesest ei puuduta Euroopa Liidu (EL) liikmesust, ulatuvad selle järelmid keset Atlandi ookeani asuvast saarest tublisti kaugemale. Positiivne tulemus toetab ELi laienemise hoogu ja tugevdab liidu geopoliitilist usaldusväärsust kasvava ebakindluse ajal. Eitav vastus seevastu kahandab ELi mõju rahvusvahelisel areenil veel enam, tugevdab skepsist laienemise suhtes ja pakub uusi argumente tugevama ELi ja Euroopa sügavama integratsiooni vastastele.
2029. aastal nurjas üksainus erapooletu hääl Islandi parlamendis Iseseisvuspartei ettepaneku korraldada referendum küsimuses, kas taotleda Euroopa Liidu liikmeks saamist või mitte. 2026. aasta augusti referendum on islandlaste jaoks esimene kord väljendada, kas nad tahavad, et valitsus taas jätkaks ELiga ühinemise läbirääkimisi pärast nende külmutamist 2015. aastal.
Loe edasi (inglise keeles): Iceland’s small referendum with big consequences for the EU
Meloni valitsus püsib, kuid järgmiste valimiste võitja on lahtine
Oliver Tikan, Helsingi ülikooli Venemaa, Euraasia ja Ida-Euroopa uuringute magistrant
Giorgia Meloni valitsus on püsinud Itaalia tavapäraselt ebastabiilsel poliitilisel maastikul erakordselt kaua. Valitsuse senine bilanss on siiski ebaühtlane, sest välispoliitikas on säilitatud lääne- ja Ukraina-meelne kurss ning käivitatud Mattei plaan, kuid rände-, institutsionaalsete ja majandusreformide tulemused on jäänud vaid osaliselt saavutatuks. Järgmised valimised kujunevad tõenäoliselt tasavägiseks. Nende tulemuse võivad otsustada Roberto Vannacci koostöö paremleeriga, valimisseaduse reformimine ning opositsiooni suutlikkus oma sisemistest erimeelsustest hoolimata ühineda.
Loe edasi: Meloni valitsus püsib, kuid järgmiste valimiste võitja on lahtine
ELi kaitsepoliitika: Euroopa jõupingutused tehnoloogia vallas
Pauline Le Grand, RKK endine praktikant
Droonide, tehisintellektil põhinevate süsteemide ja satelliitsidel põhineva võimekuse kiire areng Ukrainas ja Lähis-Idas on tänapäevast sõjapidamist ümber kujundamas. Euroopa peab kaitse- ja julgeolekumaastikul edu saavutamiseks teistega sammu pidama.
Hiljutistest edusammudest hoolimata sõltub Euroopa kaitsevarustuse hankimisel endiselt väljaspool Euroopat paiknevatest riikidest. Aastaid kestnud alainvesteerimine ja killustunud hanketegevus on põhjustanud sügava sõjaliste varude puuduse ja piiranud tööstuse kasvuvõimet, mis on omakorda vähendanud Euroopa autonoomiat ja vastupanuvõimet.
Euroopa Liit on käivitanud mitu algatust nende probleemide lahendamiseks ja Euroopa kaitsekulutuste suurendamiseks. 2022. aastal avaldatud ELi strateegilises kompassis võeti ühiselt eesmärgiks Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamine. Nüüd on otsustavateks teguriteks kiirus ja raha. Võimearendus ja tehnoloogiline innovatsioon peavad edenema senisest palju kiiremini ning rohkem ressursse tuleb suunata mitte ainult süsteemide hankimisse, vaid ka teadus- ja arendustegevusse ning tootmise laiendamisse.
Järgmine ELi mitmeaastane finantsraamistik ehk pikaajaline kulukava otsustab suuresti, kas Euroopa suudab selle eesmärgi suunas edasi liikuda. Idufirmade toetamine ja kahesuguse kasutusega tehnoloogia jätkuv prioriseerimine on Euroopa innovatsiooni tugevdamiseks ülioluline. Koostöö sarnaselt mõtlevate Euroopa riikidega, nagu Ühendkuningriik, Norra ja Šveits, peaks olema tulevastesse ELi instrumentidesse sisse kirjutatud ning tarneahela vastupanuvõime tagamiseks tuleb tihendada partnerlussuhteid ka väljaspool Euroopat asuvate riikidega. Seatud eesmärkide suunas pürgimine ei ole kerge, kuid Euroopas on asjad liikuma hakanud ja nüüd tuleb üles ehitada püsivad võimed.
Loe edasi (inglise keeles): EU Defence Series: Europe’s Tech Challenge
Diplomaatia arhiiv: Kuidas sai iseseisvuse taastamine võimalikuks?
30. oktoobril 1989, vaid mõni päev enne Berliini müüri langemist. Foto: DPA/SCANPIX
Mart Nutt, poliitik ja ajaloolane (1962-2019)
1980. aastate keskpaigaks ei olnud enam palju inimesi, kes uskusid, et Eesti saab veel kunagi iseseisvaks. Ja kui Eestis veel mõned uskusidki, siis mujal maailmas enam mitte. Olukord oli üpris masendav. Immigratsioonitulv ähvardas jätta eestlased vähemuseks omal maal ca 20 aasta jooksul. Karl Vaino käivitatud venestuskampaania surus eesti keelt üha tugevamini kööki ja külasse. Teistes liiduvabariikides toimunu andis selge pildi, mis selle protsessi tulemusena saab eestikeelsest haridusest. Seda saab olema üksikutes koolides kuni neli klassi. Nagu Valgevenes, Kasahstanis, Udmurtias jm. Teadustööde eestikeelne kaitsmine oli juba lõpetatud.
Loe edasi: Kuidas sai iseseisvuse taastamine võimalikuks?