Muutuv ja muutumatu

Veidi enam kui üheksa aasta eest, 2005. aasta aprillis läbis Diplomaatia oma esimese välise värskenduskuuri. Toona muutus nii meie kuukirja füüsiline formaat – vihikutaoline vaheleht asendus täieõigusliku ajakirjandusväljaande mõõtmetega – kui ka kujundus. Kui oma esimestel aastatel oli Diplomaatia puhtalt tekstikeskne, ilma illustratsioonideta žurnaal, siis pärast toonast disainiuuendust ilmusid meie lehekülgedele nii fotod, graafikud kui karikatuurid. Kuukiri ise ilmus aga endiselt mustvalgena, mis nii Eesti kui välismaise kvaliteetajakirjanduse puhul polnud aastal 2005 veel midagi liig eriskummalist.

Üheksa aastat on pikk aeg. Eriti võttes arvesse, et tänapäeval toimuvad muutused ka info- ja meediaruumis suurtel kiirustel ning hulgakaupa. Sestap ilmubki Diplomaatia alates käesolevast, järjekorras 130/131. ajakirjanumbrist lugejate ette uues kuues. Kõige silmatorkavam ja olulisem muutus – nüüdsest ilmub Diplomaatia värvitrükis. Aga põhjaliku uuenduse on läbi teinud kogu kujundus tervikuna, tippdisainerite Kristjan Mändmaa ning Piia Ruberi käe all valminud makett muudab meie lehekülgedel ilmuvate tekstide sisu vormiliselt hõlpsamini hoomatavamaks. Et täisvärvilise kuukirja trükkimine tähendab mõnevõrra suuremaid kulutusi, muutub ka Diplomaatia kaanehind üksikmüügis – nüüdsest maksab üks ajakirjanumber 1,90 eurot. Ettetellijatele jääb hinnakiri praegu muutumatuks.

Sisulise poole pealt kõneleb meie juuni-juuli topeltnumber suuresti, kuigi mitte ainuüksi, sellest, millised on pea kogu käesoleva poolaasta muutumatu intensiivsusega lõõmanud Ukraina kriisi mõjud meie maailmajao julgeolekule. Sest kriis – või nüüd juba sõda – kestab edasi vaatamata asjaolule, et Ukraina uus president on praeguseks demokraatlikult ära valitud, ametisse astunud ja ka tegutsema asunud. Paljude ootuste kohaselt pidi ju julgeolekuolukord Ukrainas hoobilt paranema pärast seda, kui uus president Petro Porošenko on asunud oma kohustusi täitma. Porošenko ametissevannutamise päeval oli taevas Kiievi kohal pilvitu ja päike kiiskas kuldsetel kirikukuplitel, kuid Ukraina sõjalis-poliitiline horisont on endiselt tume.

Vahelduvast pilvisusest on toonitud ka meie maailmajao laiem silmapiir. Sest nagu kirjutab president Toomas Hendrik Ilves – me oleme tunnismeesteks sõjajärgse Euroopa julgeoleku aluseks olnud kollektiivsete kokkulepete läbikukkumisele. „Täna näeme taas, et rahvusvahelised kokkulepped enam ei kehti,“ sedastab Ilves.

Milline on see uus, meie silme all kuju võttev julgeolekuolukord ning kuidas keset seda edukalt hakkama saada, sellest meie ajakirjanumber kirjutabki.

Järgmine Diplomaatia number ilmub juba augustis. Head lugemist ning ilusat suve!