Meie maailm piiri taga

Liis Treimann/PM/Scanpix

Maikuu Diplomaatia pöörab tähelepanu kaasmaalastele piiri taga ja üldisemalt lähipiirkonna riikidele – traditsiooniliselt Venemaale, aga ka Ukrainale ja ja veidi kaugemale Kasahstanile. Sekka veel küberjulgeolekut.

Riigikogu liige Jaak Madison on mures eestlaskonna toetamise pärast piiri taga. „Viimastel aastatel oleme paraku tunnistajaks sellele, et kui meri muutub tormisemaks ja välispoliitiline olukord ebastabiilseks, kipuvad kultuurikontaktid reaalpoliitika ees taanduma. Seoses Krimmi annekteerimisega Venemaa Föderatsiooni poolt kutsus haridus- ja teadusministeerium tagasi eesti keele õpetaja Aleksandrovka keskkoolist,” kirjutab Madison, väljendades samas oma valmisolekut eestlasi Krimmis toetada.

Teemat kommenteerivad Sven Mikser, Jaak Prozes, Andres Herkel ja Oliver Loode.

RIA analüüsi- ja poliitikaosakonna juht Hannes Krause kirjutab Euroopa küberjulgeolekust. „Euroopa kui terviku küberjulgeolek paraneb tunduvalt, kui küberrünnetele vastamiseks õpime ära kasutama kõiki Euroopa välispoliitilisi vahendeid, kui ELi investeeringute toel suureneb riikide koostöö küberturvalisuse teadus- ja arendustegevuses ja kui tekib lihtne ja läbipaistev süsteem küberturvalisuse hindamiseks Euroopa turul,“ nendib ta.

Diplomaatia intervjuu keskendub Ukrainale. Intervjuus räägib politoloog Volodõmõr Fessenko Ukraina poliitikast ja korruptsioonist. „Olmekorruptsioon muidugi on, aga inimeste suhtumine sellesse on ambivalentne. Nad loevad korruptsiooniks seda, kui minister või kõrge ametnik võtab altkäemaksu või saab ebaseaduslikku sissetulekut. Aga kingitust arstile või õpetajale või isegi neile maksmist ei pea  nad korruptsiooniks,“ ütleb Fessenko.

Analüütik Sergei Suhhankin kirjutab Vene pehme jõu uuest tasemest. „Ametlikult 29. juulil 2016 loodud sõjalis-patriootlik liikumine JunArmija (tõlkes „Noorarmee”) on küllap kõige edukam õige mitmest Moskva projektist „isamaaliste noorte” kasvatamiseks. Kaitseministeeriumi ja eriti kaitseminister Sergei Šoigu enda mõttesünnitis pälvis Venemaa presidendi Vladimir Putini igakülgse toetuse, mis näitab ilmekalt projekti strateegilist tähtsust,“ märgib Suhhankin.

Aimar Ventsel vastab küsimusele, miks Kasahstanist ei saa Vene kolooniat.

Suursaadik Margus Laidre arvustab hiljuti Soomes ilmunud raamatut NATO kohta. „Fookus on peamiselt olnud NATOga liitumise pooldajate argumentidel, kuid siinkirjutaja arvates on isegi olulisem, kuidas põhjendavad omi seisukohti NATOga ühinemise vastustajad. Eelmise aasta lõpus ilmunud raamat „Tasakaal vaekausil: mõtisklusi meie julgeolekupoliitika suunast“ („Vakaus vaakalaudalla: Ajatuksia turvallisuuspoliitikkamme suunnasta“) annab selliseks sissevaateks hea võimaluse.“

Kategooriates: Paberväljaanne