Maailm siin- ja sealpool polaarjoont
Maikuu Diplomaatia keskendub nii selle maailma vähem tuntud kui ka tuntumale osale. Eesti on olnud aastaid Euroopa Liidu ja NATO liige, see kohustab meid vaatama veidi ka siinsest piirkonnast kaugemale.
Euroopa Parlamendi saadik ja Euroopa Parlamendi Arktika-raporti koostaja Urmas Paet kirjutab, et Eesti peaks taotlema vaatlejastaatust Arktika Nõukogus.
„Ka Eesti peaks taotlema Arktika Nõukogus vaatlejastaatust kui Arktikale lähim riik, kel seda staatust ei ole. Arktikas juba toimuvad ja tulevikus toimuma hakkavad protsessid mõjutavad ka Eestit. Tegin mõni aasta tagasi selle ettepaneku ning välisministeeriumis alustas tegevust ka vastav töörühm, kuid praeguseks on see tegevus kahjuks soikunud,“ kirjutab Paet.
Paeti artiklit kommenteerivad välisminister Sven Mikser ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Lisaks avaldame Arktikat puudutava väljavõtte Soome presidendi Sauli Niinistö kõnest Lennart Meri konverentsil.
Philadelphias sündinud ajaloolane ja politoloog Ronald Grigor Suny on andnud intervjuu Diplomaatiale, milles kõneleb peamiselt armeenlaste genotsiidist, ent ka tänapäeva Armeeniast.
„Armeenia on sisuliselt ümber piiratud riik, mitmest küljest ümbritsetud vaenlasriikidega, kes poleks vastu Armeenia hävitamisele. Rahvuslikkus on riigipoolne kilp raskuste ees. Nii et kuni on sõda ja vaenulikud naabrid, seni kestavad ka patriotism ja rahvuslikkus ning meil on väga raske pidada teaduslikke vaidlusi neil teemadel,“ ütleb ta.
Kiievis asuva poliitikauuringute keskuse teadur Sergei Suhhankin kirjutab Kaliningradist. Tema arvates on Kaliningradi oblast ikka sõjaline bastion, mitte sild koostööks.
Erusõjaväelane kindralmajor Vello Loemaa vaatab tagasi külmale sõjale Eesti õhuruumis ja selle naabruses.
„Unikaalseks võib lugeda asjaolu, et Eesti territooriumil paiknes 14. õhukaitsediviis. Selle diviisi koosseisu kuulusid õhukaitsebrigaadid ja lennupolgud ning nende arvu tõttu oleks diviis võinud kanda ka korpuse nime. Teiseks, kõnealune diviis paiknes ainult ja ainsana ühe tollase liiduvabariigi territooriumil,“ kirjutab Loemaa.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse mitteresideeruv teadur Maxime Lebrun kirjutab põhjustest, miks Lääs kipub unustama sõda Ukrainas.
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski meenutab sel kuul lahkunud Soome presidenti Mauno Koivistot, kes tüüris Soome Nõukogude Liidu kokkukukkumise järel Euroopa Liitu.