Jäta menüü vahele
Nr 112 • Detsember 2012

Lõpp on algus

Nädal käesoleva Diplomaatia ilmumisest edasi on päev, mil maiade kalendri omamoodi tõlgendusest üle maailma liikvele läinud uskumuse järgi – millesse mõnel pool on usutud nähtavasti üpriski tõsimeeli – pidavat saabuma maailmalõpp. Tegelikult oli asi pigem selles, et lõppenud oli kalendri üks osa, „lehekülg“, kuhu mahtus selle tegijate arusaam ajast, millest kaugemale mõelda ei tundunud just antud hetkel vajalik.

Aasta-ajal, mil siinsel laiuskraadil võtab maad kõikemattev pimedus ja külm ning päikesevalgus peidab end nädalaiks korraga horisondi ja paksu pilvevaiba taha, näib aeg nii või teisiti peatuvat. Maailm tundub raugevat talviseks pööripäevaks igal aastal. Aasta lõpus pakub kalender võimaluse peatuda ja mõelda, kus me oleme, mida oleme saavutanud, mis on jäänud tegemata ja mida oodata järgmiselt „ringilt“. Nn ümmargustel aastatel mõtleme kaugemale, tavalistel lähemale. Numbrimaagia võlub meid jätkuvalt, see aitab möödanikku sööstvat olevikku ajalooks talletada.

Maailmalõpumeeleoludest hoolimata hakkab pimedusse vajunud päike jälle kõrgemalt käima, lõppeva aasta varemeil ootab järgmine, lõpuni käidud tee taga algab uus rada. Eestit vaevab endiselt valmissaamise sündroom, me ei tea ikka päris hästi, millisele rajale edasi suunduda, kui oleme mitmed suured eesmärgid juba saavutanud. E-demokraatia ja majanduslik usaldatavus on aidanud väikeriigil uute sõprade seas endast suuremaks saada, aga paljud kardavad ikka veel, et kui mägitee üles NATO, ELi, euro juurde on käidud, ootab pärale jõudnud rändajat ees ammutav kuristik. Mõned ootavad Ülemiste vanakese moel, millal valmis saanule vesi peale tõmmata.

Aastalõpu Diplomaatias peatuvad uueneva aasta üle mõtisklema president Toomas Hendrik Ilves ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Numbrist leidub veel järelkajasid USA novembrivalimistele ja pilguheite suure maailma arenguile siit ja sealt. Hoolimata Euroopas jätkuvast kriisist ja seni lahendamata valupunktidest lähedal ja kaugemalgi ei näe asjatundjad tulevikku sugugi mustades värvides. Maailm ei saanud ka sel aastal valmis. Ülemiste vanakesed jäävad oma võimalusi ootama; kalendrites, kivitahvlitest elektrooniliste timeline’ideni avaneb uus leht.

Uue lehe pöörab taas kord ka Diplomaatia, mis samuti jõuab oma seni 112-numbrilises ajaloos ühe järjekordse mõttelise etapi lõpule ja alustab uuel aastal uut elu uue toimetaja käe all. Seniselt toimetajalt tänusõnad kõigile autoreile, lugejaile, abilistele ja kaasamõtlejaile. Head vana (aasta) lõppu ja veel paremat uut algust!