Ladina-Ameerika – sümbolid ja reaalsus

Maagiline realism ja Gabriel García Márquez kannavad ettekujutust aastaid vältavast vihmasajust kastetud kirglikult traagilisest ja traagiliselt kirglikust elutunnetusest. Kuuba marxistlikud revolutsionäärid ja ikooniline Che Guevara tähistavad romantilist mässu. Tegelikkuses on iga mäss, mis väljub intellektuaalsete barjääride lammutamise raamest ning haarab relvad, vältimatult verine. Ja tapmisel pole romantikaga enam vähimatki pistmist.

Suurmaaomanikud ja istandused, majanduslik kihistumine ja sõjaväelised huntad oleksid aga justkui iseloomulikud ladinaameerikalikule majandus- ja poliitilisele elule.

Ameerika lõunapoolsem osa mõjutab meile olulist reaalset maailma üha enam. Kogu rahvusvahelises poliitika- ja majanduselus kaalukat rolli mängiva USA elanikkonna hulgas suureneb hispaaniakeelsete inimeste hulk üha ja üha – mõningate prognooside kohaselt ei ole enam kaugel aeg, kui inglise keel kaotab USAs oma domineeriva positsiooni. Ühendriikide sisemine dünaamika muutub sellega seoses kindlasti, demograafilised ja sisepoliitilised nihked ei saa aga jääda peegeldumata ka üliriigi välispoliitikas.

Venezuela naftatulud võimaldavad Hugo Cháveze juhitud maal mängida prominentset rolli autoritaarsete riikide konsolideeruvas leeris, selle veel ähmaste kontuuridega leeri tegemised valmistavad aga lääne poliitikakujundajatele lähitulevikus tõenäoliselt üha enam peavalu.

Novembrikuine Diplomaatia pakubki lugejale võimaluse piiluda üle ja läbi sümbolite Ladina-Ameerika reaalsusesse.