Lääne sõjalised võimed Põhja-Euroopas
Eva Hagström Frisell, Krister Pallin, Johan Engvall, Albin Aronsson, Jakob Gustafsson, Robert Dalsjö, Michael Jonsson, Björn Ottosson, Bengt-Göran Bergstrand, Viktor Lundquist, Diana Lepp, Anna Sundberg. Rootsi kaitseuuringute agentuur, 2021
Kaheosaline raport, mille esimeses osas võrreldakse Põhja-Euroopa riikide ja USA sõjalisi võimeid Venemaa omaga. Raporti teine osa keskendub ülevaadetele Põhja-Euroopa riikide ja USA relvajõududest, mis võib pakkuda huvi Läänemere regiooni poliitikutele, ametnikele, ajakirjanikele ja teistelegi huvilistele.
Seotud artiklid
Kuidas sõda Ukrainas muutis Eesti maailmas suureks ja siis jälle väikeseks
Eesti ühiskonnale saabus 2022. aasta 24. veebruar üllatuslikult – ja samas mitte. Kuigi märgid Venemaa ettevalmistustest Ukraina vastu peetava sõja laiendamiseks olid olnud laiale avalikkusele näha juba kuid (ning Eesti valitsusele, nende sõnul, teada juba pool aastat varem), tundus mõte, et Venemaa proovibki oma Ukraina-probleeme lahendada Kiievis režiimimuutuse korraldamisega, ikkagi absurdne.
Venemaa mobilisatsioon: väljavaated, piirangud ja tagajärjed
Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse on möödunud üle 1390 päeva. Võrdluseks: Suur Isamaasõda, mis tõsteti Kremli propaganda nurgakiviks, kestis 1941. aastast alates 1416 päeva. Selle aja jooksul jõudsid Nõukogude väed Moskvast Berliini, läbides ligikaudu 1800 kilomeetrit. Mis on muutunud 1300 päevaga Ukraina rindel?
USA uus julgeolekustrateegia: liitlane või välismõjutaja?
Üks märkimisväärseimaid punkte uues USA rahvusliku julgeoleku strateegias Euroopa ja Eesti jaoks on USA selge kavatsus hakata mõjutama Euroopa riikide sisepoliitikat, õõnestamaks nende koostööd Euroopa Liidu tasandil ja muutmaks Euroopa riikide poliitilist kurssi.
Venemaa tulevik: välised ja sisemised muutused on lahutamatult seotud
Venemaa opositsiooni liige Vladimir Kara-Murza ütles oma hiljutises avalduses, et „ainus, mis toob Ukrainale rahu ja julgeoleku, on poliitilised muutused Venemaal“. Mina olen vastupidisel seisukohal. Enim mõjutab Venemaa tulevikku Ukraina sõja tulemus.
NB8: meisterlikud kohanejad rahutus maailmas
Järgmisel aastal on Põhjala ja Balti riikide koostöö ehk NB8 rühma eesistujaks Eesti. Julgeolekukeskkonna ebastabiilsuse tõttu on koostöö piirkonna riikide vahel tihedam kui eales varem. Sünged trendid Euroopa ja terve maailma julgeolekus nõuavad, et siinsed väikesed riigid leiaksid realismi ja idealismi vahel uue tasakaalu ning astuksid oma huvide ja väärtuste eest üheskoos välja.
Vene-Ukraina sõja õppetunnid Mustal merel
Täiemahuline sõda Ukrainas kestab juba neljandat aastat ja kuigi Lääne ühiskondades on täheldada teatavat “sõja(teadete) väsimust“, püüab vähemalt Eesti avalikkus truult sündmustega kursis olla. Eesti riigikaitse paradigma on aga kontinentaalne ja nii on enamus teateid sõjategevusest rindeuudised – Venemaa võttis ära X küla, Ukraina vallutas tagasi Y ruutmeetrit territooriumi, droonid tabasid Z linna jne. Kajastamist leiavad ka uudsed sõjapidamise vahendid ning diplomaatilised ja poliitilised katsed sõda lõpetada või vastuoksa, pikendada.
Läänemeri rahu ja sõja vahel
2023. aasta lõpus alanud vahejuhtumite reas lõhkusid kaubalaevad ohtralt Läänemere põhjas asuvaid torujuhtmeid ja kaableid. Heites kõrvale oma senise vaatenurga, et hübriidohtudele reageerimise eest vastutavad peamiselt sihtriigid, alustas NATO sõjalisi tegevusi, mille käigus paigutati piirkonda liitlasvägede laevu ja lennukeid edasiste rünnakute ärahoidmiseks ja tõrjumiseks. Need sündmused tõid esile nii Läänemere maade vajaduse tagada ohutu merekeskkond kui ka nende praegused puudujäägid ses valdkonnas.
USA-India ja Venemaa-Aserbaidžaani suhete külmenemine – võimalus Euroopa Liidu jaoks?
Viimased aastad on toonud maailmale kamaluga konflikte – alustades Vene-Ukraina täiemahulisest sõjast ning lõpetades USA ja EL-i vahelise majandus-diplomaatilise kismaga. Maailmas pole ühtegi riiki, kes poleks ühel või teisel viisil nende vastasseisude negatiivset mõju tundnud, kuid säärased ajalooetapid toovad reeglina peale kannatuste kaasa ka unikaalseid võimalusi. Eriti muidugi nende jaoks, kes on valmis neist kinni haarama.
Zelenskõi kantselei peamine sõjaväelane: Ukraina armeest võiks saada Euroopa kilp
Ukraina sooviks, et Euroopa osaleks tulevikus palgamaksmises nende sõduritele, sest Ukraina relvajõud võiksid olla Euroopale efektiivne kilp, ütles Ukraina presidendi kantselei ülema asetäitja, kuulsa 93. brigaadi endine ülem kolonel Pavlo Palisa.
Marek Kohv: Religioon kui Kremli tööriist
Venemaa kasutab õigeusku (täpsemalt Moskva patriarhaati) nii siseriiklikuks kui ka välispoliitiliseks mõjutamiseks. Eriti välismaal on kirikul Kremli jaoks suur väärtus, sest Vene võim on kasutanud õigeusku oma välispoliitika võimendajana. Sisuliselt on Vene õigeusu kirik ja tema teenistujad töötanud omamoodi narratiivipesijatena, kus Kremli jutupunkte tõlgitakse religioossesse keelde.
Tomas Jermalavičius: NATO MIGreen
Kui saabus uudis, et kolm Vene hävituslennukit MiG-31 olid sisenenud Eesti õhuruumi ja seda 12 minuti vältel rikkunud, küsisid paljud, kas nad tõesti tiirutasid Tallinna kohal. Mind see üllatas, kuna isegi uudiseid avamata mõtlesin ma geograafilistest nimedest kõigepealt Vaindloo saarele Soome lahes, pealinnast sadakond kilomeetrit idas.
Uus peatükk piirkondlikus ühenduvuses: Armeeniast Aserbaidžaani läbi Washingtoni
Donald Trump oma hiljutises kinnisidees võita Nobeli rahupreemia on pööranud pilgu Lõuna-Kaukaasiasse. Ameerika presidendi, Armeenia peaministri Nikol Pašinjani ja Aserbaidžaani presidendi Ilham Älijevi kolmepoolsel kohtumisel Valges Majas allkirjastati 10. augustil leping, mille eesmärk on lahendada üks peamisi lahendamata küsimusi kahe vastase vahel: Aserbaidžaani põhiosa ja Nahhitševani enklaavi ühendatus Armeenia territooriumi kaudu.
Marek Kohv: Eesti on kaitstud ehk miks Narva ei ole järgmine
Kuigi geopoliitiline olukord Euroopas on Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas endiselt pingeline, püsib Eesti julgeolek kindlatel alustel. Terviklik kombinatsioon Venemaa sõjalisest kurnatusest, NATO kollektiivkaitsest, Eesti enda märkimisväärsest kaitsevõimest, tõhusast luuretööst ja regionaalsest koostööst loob tugeva kaitsekilbi, mis minimeerib otsese sõjaohu Eestile.
Karsten Friis: Põhjala ja Balti riikide julgeolek Ameerika Ühendriikideta?
Kui Põhjamaad ja Balti riigid ühinesid NATOga, olgu siis 1949., 2004., 2023. või 2024. aastal, põhines see otsus eelkõige soovil saada Ameerika Ühendriigid oma liitlaseks. Just Atlandi-ülesed julgeolekusidemed globaalse suurvõimuga ning selle laiendatud tava- ja tuumarelvaheidutus otsustasid asja. Euroopas liitlasi omada oli peale selle kindlasti meeldiv eelis, kuid tõenäoliselt polnud see ühinemise peamine tõukejõud.
Oleksandr V. Danõljuk: Kuidas seista vastu Venemaa varjatud sõjale lääne vastu
Paralleelselt sõjalise sekkumisega Ukrainas on Venemaa hoogustanud mittesõjalist agressiooni lääneriikide vastu. See hõlmab tervet salatoimingute spektrit: alates poliitiliste variisikute toetamisest ja propagandast kuni paramilitaarsete organisatsioonide moodustamise ja sabotaažiaktideni elutähtsa infrastruktuuri vastu. Mittesõjaliste operatsioonide ulatus ja kasvav vägivaldsus osutavad sellele, et Kreml tõepoolest peab lääne vastu salajast sõda.
Ann Dailey: Ukraina õppetund – oskamatus riske hallata viib paratamatult nurjumiseni
Kui olen üldse sõjast Ukrainas midagi õppinud, siis seda, kui palju meeldib julgeolekupoliitika asjatundjaile sõna „risk”. Nad kõnelevad riskihaldusest, eskalatsiooniriskist ja väärarvestuste riskist. Ent kui neid küsitleda, kuuleb kümneid erinevaid riski definitsioone. Kuna Ukraina sõja eel kuulus suur roll poliitikate kujundamisel riskitajule, tuleb riski mõistesse süveneda.