Kremli pikk käsi
Diplomaatia topeltnumber keskendub Venemaa mõjutustegevusele üle maailma, sekka aga ka lugusid meie hõimukaaslastelt – Soomest ja Ungarist.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab Venemaa mõjutustegevusest, millega Moskva üritab leida Läänes endale soodsaltmõtlevaid poliitikuid ja ametnikke.
„Võitlus vaba maailma meelte ja südamete pärast käis siis ning pole vaibunud tänaseni. Venemaa uuteks klientideks on peamiselt äärmusjõud nii paremalt kui ka vasemalt, keda toetades püüab Moskva nõrgestada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust, lõhkuda liikmesriikide sisemist stabiilsust ja tekitada olukord, kus Euroopa finlandiseerub,“ nendib Mihkelson.
Diplomaatia esimene intervjuu Peterburis asuva vene kirjanduse instituudi juhtiva teadustöötaja Aleksandr Pantšenkoga kõneleb Venemaal levivaist vandenõuteooriaist, iseäranis nn Dullese plaanist.
„Venemaal lihtsalt ei usaldata mitte kedagi, kes või mis on seotud institutsioonidega. Mitte ainult võime, vaid ükskõik keda, kes omab mingeid volitusi – olgu see ülikooli professor, ametnik või kes iganes –, teda ei usaldata,“ ütleb Pantšenko.
Koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega avaldab Diplomaatia seoses Eesti eesistumisega Euroopa Liidus ühendust ja eesistumist puudutavaid artikleid. Esimene selletaoline pärineb Euroopa Komisjoni presidendilt Jean-Claude Junckerilt, kelle kinnitusel on ELi majandus pööranud ülesmäge ja seda mitte õnneliku juhuse, vaid struktuursete reformide tõttu.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadur ja TÜ orientalistikakeskuse vanemteadur Vladimir Sazonov annab ülevaate, kuidas Venemaa oma hübriidsõja ühe osana relvastab Afganistanis Talibani.
„Moskvat ei häiri sugugi asjaolu, et äärmuslik islamistlik Taliban on teinud (ja teeb) koostööd Al-Qaedaga ja on ÜRO poolt 2003. aastal tunnistatud terroristlikuks organisatsiooniks. Ei häiri ka see, et Taliban on paljuski välja kasvanud NSV Liidu vastastest võitlejatest ehk mudžahiididest, kes sõdisid Nõukogude-Afganistani sõjas aastatel 1979–1989 aktiivselt Nõukogude vägede vastu,“ kirjutab Sazonov.
Diplomaatia teine intervjuu on Istanbuli professori Gencer Özcaniga, kes räägib oma visiooni Lähis-Ida tulevikust.
„Arvata võib, et piirkonnas valitseb lähiaastatel lakkamatu häireseisund. See lämmatab loomulikult igasugused demokraatlikud liikumised, mis elavad juba praegu üle näguripäevi,“ ütleb ta.
Soome veteranajakirjanik Jarmo Mäkelä annab ülevaate viimaste aastate Soome julgeolekupoliitilistest valikutest. Soome vabakutseline ajakirjanik Tuula Koponen kirjutab Ungari demokraatia allakäigust. Eesti NATO esinduse nõunik Erkki Tori aga selgitab NATO koormajagamise teemat, mis oli fookuses USA presidendi NATO visiidi ajal, ja Liis Vihul selgitab, miks peaks küberjulgeolek olema välispoliitika oluliseks osaks.
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski aga luges ajaloolase Timothy Snyderi viimast raamatut „On Tyranny“.