Kõigest mõne barreli eest
Mõned hiljutised kuud on olnud ajaloolised. Pärast püsivat, aastaid kestnud rühkimist üha kõrgemale ja kõrgemale põrutasid naftahinnad maailmaturul üle maagiliseks peetud piiri – 100 USA dollarit ühe barreli eest. See on hind, mida seni pole maailmaajaloos veel kunagi makstud.
Esmapilgul oleks tegemist justkui puhtalt majanduse valkonda kuuluva, börsihaidele ja energiaametnikele huvi pakkuva uudisega. Lähemal vaatlusel muutub aga pilt keerukamaks ja tekib küsimus, mida siis kõrged energiahinnad esmajärjekorras ning enim mõjutavad: kas maailmamajandust, poliitilisi jõuvahekordi või inimühiskondade sotsiaalse kanga mustreid ning värve.
Nafta on poliitiliste ja sõjaliste otsuste langetamisel rolli mänginud küll juba alates 20. sajandi algupoolest. Briti impeeriumi – merede valitseja kivisöest loobuva laevastiku jaoks muutus see kiiresti elutähtsaks ressursiks; ühe põhjusena Jaapani otsuses rünnata 1941. aastal USAd nähakse Ameerika energiablokaadi ning Jaapani enese nappe energiavarusid; Kolmanda Reichi ülemjuhatuses peeti Rumeenia õliväljasid elutähtsateks.
Kuid praegu võivad kõrged naftahinnad – ja üha suurenev nõudlus maagaasi järele – mängida varasemast vast palju olulisematki rolli. Tegemist võib olla hoobadega, mis etendavad otsustavat osa vastuste leidmisel küsimustele, kes siis õigupoolest on head, kes pahad ning kes inetud.
Selles mängus ning nendele küsimustele vastuste leidmisel omab aga üha rohkem kaalu piirkond, mis kuni Tšingis-khaani tümenite saabumiseni oli sajandeid üheks võimsaimaks islamimaailma keskuseks. Ning mis pärast Timur-vallutaja impeeriumi hääbumist vajus sama pikkadeks sajanditeks kõrbetolmusesse unustusse. See on Kesk-Aasiast Taga-Kaukaasiani ulatuv vöönd, kunagise Siiditee trass. Siid on tänapäeval aga asendunud nafta ja gaasiga.