Kesk-Aasia keset Vene ja Hiina pingeid

Nõukogude Liidu endise osana on Kesk-Aasia olnud ajalooliselt märksa tihedamalt seotud Venemaaga kui Hiinaga. Eriti väljendub see majandussuhetes, mis jäid püsima ka pärast riikide iseseisvumist, kusjuures Venemaa on endiselt üks piirkonna peamisi kaubanduspartnereid. Paljud Kesk-Aasia riikide kodanikud otsivad tänini paremaid töövõimalusi Venemaal ja nende rahaülekanded on piirkonna riikidele märkimisväärselt stabiilne sissetulekuallikas.

Tänu Tadžikistanis ja Kõrgõzstanis paiknevatele sõjaväebaasidele on Venemaa säilitanud piirkonnas kaaluka sõjalise võimsuse.

Lisaks on Venemaa loonud Kesk-Aasias ühiseid julgeoleku- ja majandusalgatusi, näiteks Euraasia Majandusliidu ja Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni. Vene keel on jätkuvalt ka riikide lingua franca.

Seevastu Hiina otseinvesteeringud Kesk-Aasiasse on jätkuvalt väikesed ning jäävad Venemaa ja Euroopa omadest maha. Olgugi et hiinlased on lubanud arvukalt uusi projekte ja koostöövaldkondi, ei avaldu need veel konkreetsetes investeeringutes kohapeal. Transporditaristu – eriti raudtee, mis on merepiirita riikides võtmetähtsusega – on endiselt peamiselt Euroopa ja Venemaa poole kaldu.

1998. aastal olid piirkonna suurimad kaubanduspartnerid Euroopa ja Venemaa vastavalt 29 ja 28 protsendiga. Aastal 2018 oli suurim kaubanduspartner juba Hiina (29 protsenti), kaubavahetus Venemaaga aga oli vähenenud 18 protsendile.

Ent viimastel aastakümnetel on hiinlased asunud suurte sammudega piirkonda hõivama ning tasapisi on neist saamas üks Kesk-Aasia peamisi partnereid ja mõjutajaid. Ehkki piirkonna sidemed Euroopa ja Venemaaga on endiselt tihedad, jätkub Hiina mõju kasv.

Hiina tungimine Kesk-Aasiasse kajastub kaubavahetuses. 1998. aastal olid piirkonna suurimad kaubanduspartnerid Euroopa ja Venemaa vastavalt 29 ja 28 protsendiga. Aastal 2018 oli suurim kaubanduspartner juba Hiina (29 protsenti), kaubavahetus Venemaaga aga oli vähenenud 18 protsendile.

Hiinat kütkestavad Kesk-Aasia rikkalikud loodusvarad: nafta, gaas, uraan ja mineraalid. Energiasektoris osaleb Hiina muu hulgas Kasahstani-Hiina naftajuhtme ja Kesk-Aasia-Hiina gaasitoru rajamises – kaks projekti, mis on märkimisväärselt muutnud piirkonna energiamaastikku. Jõulise majanduskasvu tõttu suureneb Hiina energiatarbimine hoogsalt, näiteks maagaasi tarbimine kasvab aastatel 2020–2050 prognooside kohaselt peaaegu 190 protsenti. Rikkalike maagaasivarudega Kesk-Aasia riigid etendavad võtmerolli Hiina energiavarustuse mitmekesistamisel ja Lääne-Aasiast energiasõltuvuse vähendamisel.

Lisaks mõjutab piirkonna stabiilsus või selle puudumine Hiina julgeolekut. Hiinale valmistab muret taas pead tõstev terrorism Afganistanis, selle järelmid Kesk-Aasia piirkonnale ja mõju Xinjiangile. Ühtlasi kahjustab ebakindlus energia- ja transpordiprojektide edendamist. Seetõttu on Hiina viimastel aastatel suurendanud sõjalist kaalu piirkonnas ning korraldanud Tadžikistani, Kõrgõzstani ja Usbekistaniga ühisõppusi.

Kesk-Aasias on tunda halba eelaimdust Hiina kasvava kohaloleku pärast. Ei sealsed rahvad ega riigid ole Hiina uue rolliga päriselt kohanenud, kuid Hiina pakutavast majanduslikust ahvatlusest ja potentsiaalist on raske loobuda.

Hoolimata Venemaa probleemidest ja nõrkustest jääb ta piirkondlikuks võtmetegijaks.

Kesk-Aasia riikide valitsustele on majanduslik väljavaade aina tähtsam. Riikide rahvastik on noor – pool piirkonna elanikest on alla 30-aastased – ning valitsused teavad hästi, et piirkonna ühiskondliku sidususe ja stabiilsuse hoidmiseks on hädavajalik kindlustada majanduskasv ja pakkuda töökohti. Seetõttu on majandusstiimulid nendele riikidele väga olulised. Aastatel 1998–2008 kasvas Kesk-Aasia sisemajanduse kogutoodang (SKT) 356 protsenti, kaubavahetus aga 698 protsenti. Järgmisel kümnendil (2008–2018) ulatus SKT kasv ainult 31 protsendini, samal ajal kui kaubanduse kasv aeglustus ühele protsendile.

Sellegipoolest on piirkonna majanduskasv jätkuvalt märkimisväärne. Kasvutempo on tsükliliselt aeglustunud nafta ja maagaasi hinnalanguse ning rahaülekannete vähenemise perioodidel ja COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi ajal. Seetõttu peavad riigid arendama uusi majandusvedureid, mitmekesistama maavarade ammutamisel ja rahaülekannetel põhinevat majandust ning soodustama erasektori juhitud majanduskasvu. Sellest vaatenurgast on Kesk-Aasia riikide tugevatele majandusstiimulitele tuginev välispoliitika edukas. Hiina, mis keskendub peamiselt majandussidemete tihendamisele ja pakub rahastamisvõimalusi ega küsi selle eest reforme, suurendab tõenäoliselt oma mõju piirkonnas veelgi.

Venemaa-Hiina võrrand

Selline areng mõjutab muidugi tugevasti Venemaad, kellel on piirkonnas traditsiooniliselt tihedad sidemed ning reaalsed julgeoleku- ja majandushuvid. Pindalalt mandri suurim riik Venemaa määratleb oma julgeolekut territoriaalse vägevusega. Seejuures hõlmab Venemaa julgeoleku-käsitlus teda ümbritsevat puhvrit ja mõjuväljade vaikimisi tunnustamist. Venemaa peab Kesk-Aasia riike tänini oma tagahooviks.

Venemaa ja Hiina huvid Kesk-Aasias on juba praegu lahknenud ning lõhe aina suureneb. Venemaa ja Hiina suhetes on olnud omajagu tõuse ja mõõnu. Viimasel kümnendil on suhted tihenenud ja kahe riigi partnerlus tugevnes veelgi pärast seda, kui Venemaa hõivas 2014. aastal Krimmi. Ent arvestades Hiina üha jõulisemat tungimist piirkondadesse, mida Venemaa peab oma julgeoleku võtmeks, sealhulgas Ida-Euroopasse ja Kesk-Aasiasse, ei pruugi säärane partnerlus pikalt püsida.

Pealegi mängib Venemaa selles partnerluses üha enam väiksema venna rolli. Venemaa majandus sõltub senini loodusvaradest – maagaasist, kivisöest, naftast ja hüdroenergiast –, millest saadud tuluga on riigi juhtkond suurendanud kaitse-eelarvet neli korda. President Vladimir Putin ei ole ellu viinud reforme, mis meelitaksid Venemaale rohkem investeeringuid ja üksiti annaksid endistele Kesk-Aasia liiduvabariikidele eeskuju. Samuti ootab Venemaad ees rahvaarvu vähenemine: praeguste suundumuste järgi kahaneb rahvaarv 2050. aastaks 141 miljonilt 111 miljonile.

Kuna Venemaa suhted Läänega on teravad, sõltub ta üha enam Hiina turust. Venemaa saadab Hiinasse järjest rohkem naftat, ostab Hiina kaasaegseid relvasüsteeme ja suurendab jüaani osa oma välisvaluuta reservides, püüdes vältida dollarit.

Ka on Venemaa sõlminud Huaweiga lepingu 5G-seadmete arendamiseks. President Putin ütles kord, et kõige arenenuma tehisintellektiga riik tõuseb maailma valitsejaks. Äraspidise makjavellismina saab Venemaa president nüüd tehisintellekti Hiinast (vähemalt riistvara).

Piirkonna väljavaated

Hiina jätkab oma mõju laiendamist Kesk-Aasias. Tõenäoliselt näeme hädavajalike majandusstiimulite ja ilmselt ka välismaiste otseinvesteeringute kasvu, sealhulgas taristu- ja transpordiprojektidesse, mis seovad piirkonna veelgi tihedamalt Hiinaga. Kesk-Aasia valitsused tervitavad investeeringuid, sest tugevneb surve kasvatada majandust ja luua töökohti.

Samal ajal näeb Venemaa vaeva, et säilitada piirkonnas oma mõju ja kohalolek, ning Hiina ja Venemaa huvid seal lahknevad tõenäoliselt tulevikuski. Hoolimata Venemaa probleemidest ja nõrkustest jääb ta piirkondlikuks võtmetegijaks. Liiati suhtuvad Kesk-Aasia rahvad hiinlastesse umbusuga.

Iseäranis vastumeelt on neile uiguuride ja teiste moslemite halb kohtlemine Hiinas. Kesk-Aasias, kus meeleavaldused on haruldane nähtus, on ometi toimunud avalikke proteste Hiina mõju kasvu vastu. See pärsib Hiina võimet oma mõju kehtestada ja mängib kaardid Venemaa kätte.

ELi otseinvesteeringud Kesk-Aasiasse on 62 miljardit eurot. Liit peaks laiendama sinna hea valitsemistava ja õigusriigi tugevdamise ning haridusprogramme.

Aegamööda Venemaa ja Hiina suhted arvatavasti halvenevad ning Kesk-Aasia jääb nende pingete keskele. Seetõttu peaksid Euroopa Liit ja USA edaspidigi looma suhteid Kesk-Aasia riikidega ja püüdma tihendada majandussidemeid. Eriti aga Euroopa, märkimisväärne kaubanduspartner, peaks jätkama majanduslikku, ühiskondlikku ja kultuurilist kaasamist.

ELi abi Kesk-Aasiale on viimase kümne aastaga suurenenud ning liidu otseinvesteeringud piirkonda on 62 miljardit eurot. EL peaks laiendama hea valitsemistava, õigusriigi tugevdamise ja haridusprogramme. Euroopa võib neis valdkondades olla eeskujuks hoolimata sellest, et Kesk-Aasia rahvastele on EL üsna kauge ja tundmatu.

EL ei ole piirkonnas end kehtestanud ning liidu mõju jääb tõenäoliselt piiratuks tulevikuski, ent Kesk-Aasia julgeolek on Euroopale oluline. Eriti pärast USA lahkumist Afganistanist on suurenenud oht, et terrorism levib üle piiride. Ennekõike noored on haavatavad radikaliseerumise ja uimastite kuritarvitamise suhtes – uimastiteed Afganistanist läbivad ka Kesk-Aasia riike. Euroopa huvides on tugevdada diplomaatilisi suhteid ja suurendada arenguabi Kesk-Aasias. ELil on ka väärtuslik siseturu arendamise kogemus, mis võib aidata Kesk-Aasia riikide majanduslikku lõimumist.

Aasia ja Euroopa ühenduslüli

Kesk-Aasia, mis hõlmab Usbekistani, Kasahstani, Kõrgõzstani, Türkmenistani ja Tadžikistani, on Siiditee strateegiline sõlmpunkt, sest ühendab Aasia ja Euroopa. Piirkond paikneb Euraasia mandri südames ning sellest on võrsunud hulk suuri impeeriume. Ala on rikas loodusvarade poolest – naftast ja maagaasist uraani ja haruldaste metallideni – ning läbi ajaloo on sealtkaudu kulgenud suured kaubavood ja vilkad rännuteed. Samuti on Kesk-Aasial kaalukas roll piirkondlikes küsimustes, panustades stabiilsusse, eriti arvestades praegust olukorda Afganistanis.