Kas Saksamaa uued juhid on valmis väljuma mugavustsoonist?
Maailm meie ümber muutub, aga Saksa välis- ja julgeolekupoliitika püüab vana rada edasi astuda – nii võib lühidalt kokku võtta Saksamaal 26. septembril toimuvate liiduvalimiste eeldatava mõju välispoliitikale.
Järjepidevust on oodata nii heas kui halvas. Milline tahes valitsusliit pärast valimisi tekib, saab see kindlasti olema tugevalt Euroopa Liitu, NATOt ja transatlantilisi suhteid väärtustav. Samas säilib Saksamaa ülim ettevaatlikkus sõjalise jõu kasutamise suhtes ning tugev rõhk majanduslikele huvidele, mis takistab autoritaarsete Venemaa ja Hiina mõju pärssimist.
Välispoliitika eksperdid nii Saksamaal kui mujal Läänes on aastaid kutsunud Berliini üles tugevdama julgeolekupoliitikat ja strateegilist mõtlemist. Angela Merkel on väljendanud küll veendumust, et Euroopa peaks enda eest rohkem vastutust võtma, kuid ei ole liidukantslerina selgelt öelnud, mida see tähendab eriti Saksamaa panusele.
Saksamaa huvid = Euroopa huvid
Strateegilise mõtlemise puudulikkust väljendab näiteks Berliini kangekaelne soov võtta Nord Stream 2 (NS2) gaasijuhet majandusliku projektina, eirates selle strateegilist tähtsust Venemaale ja negatiivset mõju Ida-Euroopa julgeolekule. USA loobus Joe Bideni juhtimisel gaasijuhtme takistamisest, leides, et heade suhete säilitamine Saksamaaga kaalub üles Ukraina julgeolekuhuvide kaitsmise. Venemaa väiksematele naabritele on USA ja Saksamaa NS2 kokkulepe karm näide sellest, kuidas suurriikide huvid võivad nendest üle sõita.
Euroopa ühtsuse rõhutamine ja ühiste lahenduste otsimine on Saksa välispoliitikas tugev mantra, kuid pole sugugi haruldane, et tegelik poliitika surub Euroopale peale Saksamaa huvid (olgugi ehk siiras usus, et see ongi kogu Euroopa huvides). Tugev mantra on ka dialoogi ja koostöö vajadus Venemaa ja Hiinaga, mis tekitab tõrkeid nii Euroopa kui ka transatlantilise ühtsuse leidmisel.
Järjepidevust esindavad eelkõige kaks ajaloolist suurparteid, kristlik-demokraatlik CDU ja sotsiaaldemokraatlik SPD, kelle toetus on langenud vastavalt alla 30 ja alla 20 protsendi. CDU juhtpositsioonile on muutunud tõsiseks väljakutseks jõudsalt populaarsust kasvatanud rohelised, kes üsna suure tõenäosusega kuuluvad järgmisesse valitsusliitu. Rohelised on toonud Saksa välispoliitika aruteludesse värsket mõtlemist.
Eelkõige iseloomustab rohelisi tugev väärtuspõhisus ja seeläbi Venemaa- ja Hiina-kriitilisus, mis on Eesti vaatest üldiselt tervitatav. Roheliste kantslerikandidaat Annalena Baerbock on selgelt öelnud, et NS2 tuleks peatada. Samuti soovib ta, et Saksamaa kritiseeriks tugevamalt Hiina inimõiguste olukorda, isegi kui sellel on negatiivne mõju majandushuvidele. Rohelised on võrreldes CDU ja SPDga teravamad ka Ungari ja Poola suhtes, nõudes ELi rahalise toetuse peatamist, juhul kui liikmesriigid ei järgi õigusriigi põhimõtteid. Demokraatia ja inimõiguste tähtsustamine välispoliitikas ühendab rohelisi USA praeguse administratsiooniga, kes rõhutab Lääne ühtsuse vajadust ühiste väärtuste kaitsel.
Samas pole selge, mida tähendab näiteks roheliste Venemaa-kriitika Saksa julgeolekupoliitikale – mil määral peaks Saksamaa tugevdama panust NATO sõjalisse heidutusse; kas enda ja liitlaste väärtusi ollakse valmis vajadusel kaitsma relvaga?
Roheliste kannapööre
Rohelised on sügavate patsifistlike juurtega erakond, mille suhtumine NATOsse on aastatega teinud läbi täieliku suunamuutuse. NATO-vastastest on saanud toetajad, kuid erakonnas tekitavad julgeolekuküsimused endiselt pingeid ja mõned roheliste seisukohad on NATO ja Euroopa julgeoleku vaatest vägagi problemaatilised. Näiteks on rohelised seadnud eesmärgiks liitumise ÜRO tuumarelvade keelustamise leppega ja Saksamaale paigutatud USA tuumarelvastuse väljaviimise. See ei sobi aga kuidagi kokku tuumaheidutuse olulise rolliga NATO kaitsestrateegias. Samas on tegu Saksa ühiskonnas väga populaarse seisukohaga, mis taas kord väljendab strateegilise mõtlemise puudulikkust.
Välispoliitika ei ole Saksa valimistel oluline teema, kuid valimiste mõju Saksa välispoliitika suunale on suure tähtsusega kogu Euroopa jaoks. Euroopa julgeoleku ja väärtuste kaitsmine nõuab üha suuremat panust ja raskemaid valikuid, milleks Saksa ühiskond praegu valmis ei ole. Liitlaste ootused Saksamaa uutele liidritele on kõrged.
Seotud artiklid
Merili Arjakas: Poola valimiste tulemus mõjutab kogu Ida-Euroopat
Homme Poolas toimuvatel parlamendivalimistel, kus selgub seni riiki juhtinud Õiguse ja Õigluse partei saatus, on Kesk- ja Ida-Euroopa tuleviku jaoks märgiline tähendus. Kui Ukraina toetamine ei olegi niivõrd löögi all, siis peamiste parteide vahel on suur erimeelsus, millised peaksid olema suhted Euroopa Liidu ja Saksamaaga. See aga mõjutab Poola püüdlusi võtta endale Euroopa Venemaa-poliitika kujundamises liidrikoht.
Jonatan Vseviov: Sõnad loevad, teod loevad rohkem, aga kõige rohkem loevad tulemused
Pole ühtegi põhjust eeldada, et ajaloo jätkumine 21. sajandil on tingimata vähem keeruline või vähem verine, kui ta oli 20. või 19. sajandil. Globaalse konkurentsiga toime tulemiseks tuleb tugevdada samameelsete riikide ühisrinnet nii põhimõttelistes küsimustes kui ka praktilise poliitika igapäevastes teemades, leiab välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.
Euroopa Liidu strateegiline kompass: kas ravim strateegilisele kärbumisele?
Strateegiliselt kompassilt oodatakse, et see jagaks Euroopa Liidule üha ebakindlamas ja teravama konkurentsiga maailmas teiste jõududega konkureerimiseks suuniseid ning aitaks ühenduse välis- ja julgeolekupoliitikal pääseda seda kaua pärssinud tardumusest.
Balti riigid loodavad Scholzi valitsuselt sammu edasi kaitses ja tagasi Venemaast
Liidukantsler Olaf Scholzi juhitav Saksamaa valitsus lubab tugevdada Euroopat ja suurendada tema strateegilist suveräänsust, soovides samal ajal jätkata dialoogi Venemaaga. Millised on Baltimaade julgeolekusoovid Scholzi valitsusele ja mida on võimalik reaalselt saavutada?
Mart Laar: julgeolekuküsimustes ei jõua paanikaga kuhugi
Diplomaatia palvel kohtus endine ajakirjanik ja Mart Laari nõunik Tiit Pruuli vabariigi aastapäeva eel oma endise ülemuse, peaminister Laariga. „Ühe asja on Putin aga oma käitumisega selgelt saavutanud. Ja see on positiivne – meie julgeolek on märkimisväärselt tõusnud,“ ütleb kahekordne valitsusjuht, kelle sõnul on Venemaaga suheldes tähtis meeles pidada – rahu, ainult rahu.
Otsustavad valimised otsustusvõimetul Saksamaal
Sel suvel on Euroopas paljude silmad pööratud Saksamaale. Pole ka ime, sest 26. septembril toimuvad föderaalvalimised lõpetavad Angela Merkeli 16-aastase Saksamaa valitsemise ajastu. Peale selle ei ole föderaalvalimistel aga suurt midagi kindlat.