Kanada-Eesti suhteid kroonib kaitsekoostöö
26. august märgib Eesti Vabariigi ja Kanada diplomaatiliste suhete taastamise 30. aastapäeva. Meie ajalugu sõprade ja liitlastena ulatub aga veelgi kaugemale.
Esimene eestlaste asula Kanadas rajati aastal 1899 Sylvani järve lähistel Albertas, mis asub Tallinnast 7049 kilomeetri kaugusel. Sellest ajast peale on kümned tuhanded eestlased saanud Kanadas sooja vastuvõtu osaliseks, moodustades ühe suurima Eesti diasporaa maailmas. Kanada oli suure riigina avatud sisserändajatele ning riigi distantseeritus Teisest maailmasõjast ja Nõukogude Liidu okupatsioonist tegi Kanadast turvalise sadama kõigile neile, kes tagakiusamise eest põgenesid.
Just see tugev, eluterve Eesti kogukond on meie suhete südameks. Kanada eestlased elavad üle terve Kanada ning tunnevad uhkust oma juurte üle, samal ajal panustades jõudsalt Kanada ettevõtlusesse, sporti ja kultuuri. Kanada on ametlikult omaks võtnud mitmekultuurilisuse ning teeb tihedat koostööd organisatsioonidega nagu Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu ja Kanada Balti Föderatsioon. Esimesed „Ülemaailmsed Eesti Päevad“ leidsid aset 1972. aastal just Torontos.
Esimene eestlaste asula Kanadas rajati aastal 1899 Sylvani järve lähistel Albertas, mis asub Tallinnast 7049 kilomeetri kaugusel.
Eesti kogukonna lugu Kanadas kroonib 2022. aastal avatav KESKUS International Estonian Centre, mis rajatakse Toronto südalinna. Peagi valmiv hoone on dünaamiline paik, mis tutvustab Eesti rikast keele- ja kultuuripärandit ning edendab Eesti innovatsiooni. KESKUSest kujuneb elav kohtumispaik Kanada eestlastele igast põlvkonnast, et hoida Eesti kultuuri ja tähistada oma saavutusi.
Tihe koostöö NATOs
Hoolimata Kanada ja Eesti geograafilisest vahemaast on kahe riigi side alati olnud tugev, sest selle aluseks on inimesed. Kanada ei tunnustanud Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt pärast Teist maailmasõda ning oli üks esimesi riike, mis tunnustas Eesti iseseseisvumise taastamist 1991. aastal. Kanada oli ka üks esimesi riike, mis ratifitseeris Eesti NATOga liitumise 2004. aastal ning Kanadal on Eestiga lähedased ja konstruktiivseid kaitsealaseid suhted NATOs.
Kanada on toetanud Eesti sõjaväelasi nii inglise kui ka prantsuse keele koolitustega, treeninud nende rahuvalvamisoskusi ning toetanud ka muu erialalise abiga. Kanada saadab oma sõjaväelasi end täiendama Balti Kaitsekolledžisse ning on alates 2001. aastast kolledžit toetanud ka õppejõududega ja õppeprogrammi koostamisel. Balti Kaitsekolledži hiljutine asejuht oli Kanada kolonel Jean Trudel. 2021. aasta juunis, olles lõpetanud nelja-aastase ametiaja Eestis, sõnas kolonel Trudel, et Tartust sai justkui tema kodu, sest kunagi varem ei olnud ta nii pikka aega järjest ühes linnas elanud.
Kanada kohalolu Balti piirkonnas on suurenenud NATO tugevdatud julgeolekupositsiooniga ning kaitse- ja heidutusmeetmetega regioonis. Kõige silmapaistvam element selles kaitseliinis on NATO liitlaste suurendatud kohalolek (enhanced Forward Presence, eFP), mis koosneb lahingugruppidest Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Kanada on võtnud enda kanda juhirolli Läti lahingugrupis ning saatnud lahingugruppi 540 Kanada sõdurit, kes teenivad sõjaväelises operatsioonis „REASSURANCE“.
Kanada saadab ka relvajõudude personali Tallinnas asuva NATO staabielemendi (NATO Force Integration Unit) ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskus (CCD-COE) ridadesse. Aastal 2014 panustas Kanada NATO Küberkaitsekoostöö Keskusesse ühe miljoni dollariga, et osta uusi seadmeid küberkaitse harjutusteks. Kõik need panused on taganud, et Balti piirkonnas asub suurim Kanada sõjaväelaste kohalolek väljaspool Kanadat.
Selline suurendatud liitlaste kohalolek regioonis on olnud aluseks tihedamale Kanada ja Eesti esindajate suhtlusele. 2018. aasta mais võõrustas Kanada peaminister Justin Trudeau Ottawas tollast Eesti peaministrit Jüri Ratast. Kohtumisel allkirjastati digitaalse koostöö memorandum, mis võimaldab meie kahel riigil töötada ühiselt mitmete projektidega ning jagada teineteisega parimaid praktikaid inimeste abistamiseks, läbipaistvuse edendamiseks, riiklike teenuste arendamiseks ja majanduskasvu suurendamiseks. Selle aasta juunis arutasid peaminister Justin Trudeau ja peaminister Kaja Kallas NATO tippkohtumisel Alliansi tuleviku üle.
2019. aasta novembris külastas Eestit esmakordselt Kanada riigipea, kindralkuberner Julie Payette. President Kersti Kaljulaid võõrustas kindralkuberneri ja üheskoos külastati Tallinna Reaalkooli õpilasi, kes programmeerivad Micro:bit arvuteid. Kindralkuberner Payette külastas ka e-Eesti esitluskeskust, et lähemalt tutvuda Eestis pakutavate e-teenustega ning riigipea osales aruteludes nii NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses kui ka Eesti Teaduste Akadeemias. Suure muusikahuvilise ja koorilauljana oli eriti südamlik Kanada riigipea kohtumine Arvo Pärdiga, järgnes kontsert Eesti ja Kanada muusikutega tähelepanuväärses Arvo Pärdi Keskuses.
Ühised väärtused
Need visiidid, meie ühine ajalugu ja sarnane mõtteviis avavad ukse suurepärasele Kanada ja Eesti koostööle. Nii Kanada kui ka Eesti toetavad reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Üheskoos toetame Ukraina valitsust. Hiljuti istusid meie välisministrid Vilniuses ühise laua taga IV Ukraina reformikonverentsil, et leida veelgi rohkem võimalusi koostööks. Inimõiguste ja demokraatia toetamine riikides nagu Valgevene ja Venezuela on samuti meie ühine huvi.
Head sõbrad ja liitlased on ka head kaubanduspartnerid. Eesti oli üks esimesi riike Euroopa Liidus, mis ratifitseeris 2017. aasta septembris Euroopa Liidu ja Kanada vabakaubanduslepingu, mis kaotas 99 protsenti tollimaksudest Euroopa Liidu ning Kanada vahel. Lepingu ratifitseerimisele järgneval aastal kasvas Eesti ja Kanada vaheline kaubandus lausa 84,3 protsenti. Eesti ekspordib Kanadasse ligikaudu kümme korda rohkem kaupa, kui Kanada saadab Eestisse, mis on 100,4 protsendiline tõus võrreldes vabakaubanduslepingu eelsele perioodile. See näitab, kui kõrgelt kanadalased hindavad Eesti kvaliteeti.
Nii Kanada kui ka Eesti toetavad reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Üheskoos toetame Ukraina valitsust.
Ka Kanada ettevõtetel läheb Eestis hästi. Kas võtsite tänase hommikukohvi ja tankisite autot Circle K tanklas? Kas teadsite, et Circle K on Quebecis baseeruv Kanada firma, mille nimi on Alimentation Couche-Tard? Ettevõte pakub tööd 100 000 inimesele maailmas ning opereerib Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias Circle K kaubamärgi alt. Eesti suurima kütusemüüjana on Circle K riigis suur tööandja ning toetab Eesti majandust.
Alustades Kanada suursaadikuna Eestis oma neljandat ja ühtlasi viimast aastat tunnen uhkust meie ühiste saavutuste üle 30 aasta jooksul, kuid ka saavutuste üle, mille juured ulatuvad sajandi taha. Olen olnud giidiks Eestit külastavatele Kanada delegatsioonidele ja vanadele sõpradele. Külalistega mööda Tallinna ajaloolisi tänavaid jalutades, kas siis särava suvepäikese all või jõuluturu lumises atmosfääris, toob see alati nende näole naeratuse. Töötamine saatkonna hoones, mis on ligi 300 aastat vanem kui minu enda riik, on olnud privileeg. Mind rõõmustavad meie vestlused Kanada ja Eesti tugevast sidemest ja kasvavast koostööst. Eestlased on mulle avanud oma südame ning võin uhkusega paljusid teist kutsuda oma sõbraks.
Seotud artiklid
Diplomaatilised suhted uue aastasaja lävel
Tagada Eesti julgeolek ja paremad võimalused meie inimestele liikumiseks ja ettevõtetele ärisidemete loomiseks, aidata kaasa üleilmsele kestlikule arengule ja stabiilsusele rahvusvahelistes suhetes – nende eesmärkide täitmine on võimalik vaid koostöös meie liitlaste ja partneritega. Sellele koostööle loob aluse tihe diplomaatiline suhtlus.
Kai Kaarelson: Gruusia lõhkine sisepoliitika
Grusiinid isegi ütlevad, et sellel laupäeval toimuvad parlamendivalimised on riigi jaoks kahtlemata ajaloolised. Kaalul ei ole ainult Gruusia sisepoliitiline tulevik, vaid ka välispoliitiline suund. Nii lubab võimul olev Gruusia Unistuse (Georgian Dream, GD) partei oma rahvale opositsiooni võidu korral sõda ja hävingut – nimelt kisuks opositsiooni liigne läänesuunaline innukus Gruusia Ukrainaga sarnaselt sõtta suure naaberriigi vastu. Opositsioon omakorda hoiatab Gruusia Unistuse võidu korral riigi lääne-suunalise integratsiooni lõppemise ning Gruusia Vene mõjusfääri langemise eest.
Pahelised narratiivid sõjas
Ajaloo vältel on sõjapidamist põhjendatud tihti narratiividega nagu jumala tahe, ajalooline nõue territooriumile või võitlus ideoloogilise kurjuse vastu. Samad õigustused on aktuaalsed ka tänapäeval, näiteks kõiki neid narratiive rakendatakse Ukraina-Vene ning Iisraeli-Palestiina konfliktides. Narratiivid tekitavad aga probleeme vastasseisude rahumeelsete lahendite saavutamisel, mistõttu tuleks nendega ka tegeleda. Seega tekib kaks küsimust: milles täpselt seisneb narratiivide problemaatilisus ning kuidas neid probleeme lahendada?
Jumala kingitud maa. Kuhu kulged, sõber Gruusia
Mäletatavasti andis Euroopa Liit 2023. aasta detsembris Gruusiale ajaloolise kandidaatriigi staatuse, kuid 9. juulil 2024 Gruusia EL-iga liitumise protsess peatati. Selle otsuse peamiseks põhjuseks oli niinimetatud välisagentide seadus (Transparency of Foreign Influence), mis jõustus juuni alguses. Kui demokraatlike riikide vastavad seadused piiravad vaid ebademokraatlike välisjõudude tegevust oma territooriumil, siis Gruusia seaduses vastav piirang puudub ehk uus eeskiri võimaldab piirata näiteks ka EL ja USA rahastatavate organisatsioonide tegevust.
Justin Leveque: Prantsusmaa välis- ja sisepoliitilised karid
Juuli algul toimunud parlamendivalimised Prantsusmaal tõid kaasa patiseisu, kus ühelgi erakonnal pole selget teed valitsuse moodustamiseks. Vasakliit on lõhestunud Venemaa ja Ukraina küsimuses, nii on sotsialistid ja rohelised välispoliitikas enam president Emmanuel Macroniga ühel meelel, ent vasakradikaalse Jean-Luc Mélenchoni erakond ei võta Venemaa ohtu tõsiselt. Vastasääres kogus jõudu Marine Le Peni Rahvuslik Liikumine.
Hannes Saarmets: Ladina-Ameerika – läänest maas. Või hoopis ees?
Ladina-Ameerika sotsiaal-majanduslik ja geopoliitiline areng on küll olnud ajaloo vältel seotud lääneriikidega, ent ometi on seal ikka ja jälle mindud ülejäänud maailma arengusuundadest erinevat teed. See rahutu, revolutsiooniline ning teravate kontrastidega piirkond pakub kirevat ajaloolist vaatemängu, kuid on olnud ka mitmete globaalsete suundumuste teerajaja. Ladina-Ameerika arengutee mõistmine võimaldab teistsuguste nurkade alt hinnata sealsete riikide edusamme või läbikukkumisi. Lisaks pakub Ladina-Ameerika väärtuslikke globaalpoliitilisi õppetunde, mida tasuks jälgida ka rikastel ja arenenud riikidel.