Julgeolek Eestis ja laiemas Lähis-Idas
Seoses NATO tippkohtumisega juunis Istanbulis pöörab Diplomaatia üheksas number erilist tähelepanu julgeolekule.
Suursaadik Raul Mälk kirjutab oma pikemas ülevaateartiklis sellest, millised muudatused on sisse viidud äsja valminud uues Eesti julgeolekukontseptsioonis. Kuna välisministeeriumi asekantsler Mälk ise on üks julgeolekupoliitika disaineritest, siis on tema sõnadel eriline kaal, kui ta väidab: “Eestist kujuneb kindlasti selline NATO liikmesriik, kes pöörab mitmetele uutele ülesannetele vaatamata suurt tähelepanu NATO ühise kaitse usutavuse tagamisele. … Eesti töötab selle nimel, et NATO või muudel välismissioonidel võiksime üheaegselt välja panna kuni 250 meest.”
USA suursaadik NATO juures R. Nicholas Burns kirjutas Diplomaatia jaoks artikli “NATO ja laiem Lähis-Ida”. Burns on veendunud, et laiem Lähis-Ida võiks olla koostööaldis Läänega. “NATO riigi- ja valitsusjuhid kogunevad 28. ja 29. juunil Istanbulis. USA loodab, et sel kohtumisel täidab NATO oma rolli toetamaks laiema Lähis-Ida ulatuslikku reformiliikumist, kuulutades välja Istanbuli koostööalgatuse. NATO algatus peaks täiendama teisi elemente, mis toetavad laiema Lähis-Ida riikide sisereformi, kaasates asjast huvitatud riigid nimetatud regioonis julgeoleku ja stabiilsuse edendamisse,” väidab suursaadik Burns.
E-Riigi Akadeemia Sihtasutuse direktor Ivar Tallo panustas Diplomaatiasse artikliga “Kainelt küberterrorismist”. Kirjeldades 2001. aasta 11. septembri järel tekkinud pingestunud olukorda maailmas, on Tallo ometi realistlik. Ta kirjutab: “Tegelikus elus on küberterrorismi mõõtu õnnestunud rünnakuid võimalik üles lugeda kahe käe sõrmedel ja neil kordadel on tegu olnud süsteemi seestpoolt tundvate inimestega.”
Välisminister Kristiina Ojuland kirjutas Diplomaatiale artikli “Ühtne Euroopa ja Eesti rahvuslikud huvid”. Ta mõtiskleb: “Sageli väidetakse, et Eesti on liiga väike selleks, et tema ettepanekuid ja huve arvestataks. Olen veendunud, et kui osata leida õigeid liitlasi, on Eesti seisukohtade eest seismine igati võimalik nii Euroopa Liidu arendamise kui ka Euroopa Liidu poliitika kujundamise osas valdkonniti.”
Diplomaatia peatoimetaja Marianne Mikko on teinud intervjuu Briti parlamendisaadiku Peter Mandelsoniga, kes vastab Euroopa Liitu, komisjoni ja maailma julgeolekut puudutavatele küsimustele.
Riigikogu väliskomisjoni liige Eiki Berg vaatleb Türgi võimalusi alustamaks liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga ja saamaks ELi liikmeks.
Raamatusoovitusi on kaks: Graham T. Allisoni “Essence of Decision: Explaining the Cuban Missile Crisis” ja Walter Russell Meadi “Power, Terror, Peace and War – America’s Grand Strategy in a World at Risk” .
Meeldivaid lugemiselamusi!