märts 13, 2015

Jõletu mõrv koletu aastapäeva eel

Sergei Savostyanov/TASS

Läheneva Krimmi annekteerimise aastapäeva eel vapustas Venemaad ja ka ülejäänud maailma ühe Vene opositsiooniliidri Boriss Nemtsovi jõletu mõrv Moskva kesklinnas, Kremli külje all. Krimmi annekteerimise ja okupeerimisega paiskus Venemaa eemale üldtunnustatud rahvusvahelise elu reeglitest ja Nemtsovi tapmine vaid lisas eemaldumiskeerisele pöördeid juurde. Kõik küsivad, mis saab Venemaast, ja head vastust ei ole.

Diplomaatia üritab pilku heita aastatagustele Krimmi sündmustele, otsides nende mõju Eestile ja loomulikult ülejäänud maailmale. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab Eesti välispoliitilistest väljakutsetest.
Üheks põnevaimaks lugemisvaraks on kaks Diplomaatia intervjuud Vene kõrgelt hinnatud analüütikutega. Nii Pavel Felgenhauer kui ka Aleksandr Morozov avavad intervjuudes Venemaa poliitilisi ja sõjalisi tagamaid. Näiteks on Felgenhauer veendunud, et Krimmi peale pani Venemaa silma juba varem.
„Krimmi operatsiooni valmistati ette palju aastaid. Ettevalmistused algasid nähtavasti esimese Maidani ajal (2004). Siis algas Musta mere laevastiku objektide ja baaside märkimisväärne tugevdamine,“ nendib ta.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ukrainlastest teadurid Maksym Bugriy ja Anna Bulakh kirjutavad oma kodumaast. Maksym Bugriy vaeb Krimmi ja Ida-Ukraina sündmuste mõju kaubavoogudele Lääne- ja Mustal merel. Anna Bulakh kirjutab Euroopale juba kurva kuulsuse omandanud teemal – maagaasist ja vastavast vaidlusest Ukraina ja Venemaa vahel.
Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadi direktor Signe Ratso kirjutab lahti Euroopa Liidu sanktsioonide ja Venemaa vastusanktsioonide mõju.
”Kokkuvõtlikult võib öelda, et Venemaa impordikeelu mõju ELi põllumajandussektorile on olnud tagasihoidlik. Ehkki nii ELi kui ka Eesti põllumajandustoodete eksport Venemaale möödunud aastal võrreldes 2013. aastaga vähenes, on seda kompenseerinud ekspordi kasv alternatiivsetele turgudele, kuhu on õnnestunud eksporti ümber suunata. Neist suurima kasvuga on olnud eksport USAsse, Šveitsi ja Aasia turgudele, sh Hongkongi, Hiinasse ja Lõuna-Koreasse, samuti Türki, Nigeeriasse, Brasiiliasse, Lõuna-Aafrikasse, Austraaliasse ja Araabia Ühendemiraatidesse. Piimasektorile, kus Eesti ekspordihuvid on suurimad, peaks kõige enam huvi pakkuma Aasia turud, samuti Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid,” märgib Ratso.

Kategooriates: Paberväljaanne

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar