Islamiradikalism ja Eesti – sidemed, arengud, ohud

Vaatamata asjaolule, et Eesti hetke ja ilmselt ka järgnevate aastate põhilised julgeolekuohud on seotud eelkõige võimalike põhiseadusliku korra vastu suunatud rünnetega, ei saa jätta tähelepanuta ka teisi meie julgeolekut ohustavaid valdkondi. Kuigi Eesti on jätkuvalt üks väheseid riike Euroopas, kus ei tegutse radikaalseid islamistlikke rühmitusi, ei tähenda see, et me ei peaks islami-terrorismiga seotud ohtude ennetamisele tähelepanu pöörama. See vajadus tuleneb muuhulgas Eesti kuulumisest Euroopa Liidu ühisesse julgeolekukeskkonda, kus riigipiirid on kadunud ning islamiterrorism ühise arusaama kohaselt ka lähitulevikus tõsiseks ohuks. Terroriakt Eesti pinnal või meie kodanike vastu mujal maailmas nõrgestaks elanike turvatunnet ja oleks hoobiks meie majandusele ning riigi julgeolekule tervikuna. Paaril viimasel aastal ei ole õiguskaitsestruktuuride aktiivse vastutegevuse tõttu Euroopas islamiterroristidel õnnestunud suuremaid terrorirünnakuid toime panna, mis ei tähenda, et seda poleks üritatud või ei üritataks edaspidi. Euroopa oli ja jääb ka tulevikus islamiterroristide üheks põhiliseks sihtmärgiks.

Eestit võib mõjutada islamiterrorism ka kaugemates maailmajagudes – kuna Eesti elanikud reisivad üha rohkem, võivad nad sattuda terrorismi ohvriks väljaspool Eestit (sattudes pantvangi või olles muul viisil otseselt või kaudselt islamiterroristide sihtmärgiks). Erinevates riikides on viimastel aastatel rünnatud just turismiga seotud objekte, viimaseks selliseks näiteks on Indias 2008. aasta detsembris toimunud rünnakud hotellidele. Turismiäri olulisust Eesti jaoks arvesse võttes peaks eeltoodu kindlasti olema mõtlemapanev argument panustamaks terrorismiohtude ennetamisse ka olukorras, kus Eestis terroriakti toimepanemise tõenäosust hinnatakse madalaks.

Kuigi Eestis siseriiklikke islamistlikke rühmitusi ei tegutse, suurenes 2008. aastal erinevate välisriikide islamiorganisatsioonide huvi Eesti moslemite kogukonna vastu.

Eestit ja teisi Euroopa Liidu ning NATO liikmesriike võivad kindlasti mõjutada sündmused erinevates konfliktipiirkondades, kus viibivad missioonidel ka meie kaitseväelased. Ühelt poolt võib Eesti muutuda islamiterroristide sihtmärgiks põhjusel, et osaleme NATO liikmesriigina USA poolt juhitavas koalitsioonis Iraagis ja Afganistanis, kusjuures mõlemas piirkonnas on osaletud lisaks sõjalistele operatsioonidele ka terrorismivastastes operatsioonides. Teisalt mängib üha suuremat rolli asjaolu, et USA ja teiste koalitsioonivägede vastu võitlejate hulgas on palju ka Euroopast pärit moslemeid, kes naasevad elukohariiki konfliktipiirkonnas omandatud oskuste ja sidemetega, muutudes tõsiseks julgeolekualaseks ohuks.

Kuigi Eestis siseriiklikke islamistlikke rühmitusi ei tegutse, suurenes 2008. aastal erinevate välisriikide islamiorganisatsioonide huvi Eesti moslemite kogukonna vastu ning mõningaid sellised organisatsioone või nende üksikuid Eestit külastanud liikmeid on kaitsepolitseil alust seostada ka radikaalse islami toetamisega. Huvi Eesti moslemite kogukonna vastu on avaldunud nii Eesti külastamises kui rahaliste toetuste tegemises, samuti on siinseid moslemeid kutsutud erinevatele üritustele välisriikides. Selline huvi on olnud kahepoolne – ka Eesti moslemid on huvitatud väliskontaktide loomisest, mille üks põhjuseid on olnud soov leida toetajaid Eestisse mošee ja islamikeskuse rajamiseks. Organisatsioonide seast, kellel 2008. aastal olid kontaktid Eesti moslemikogukonnaga, võib olulisematena välja tuua järgmised: Jamaat Tabligh, Hizb ut-Tahrir ja Al-Waqf Al-Islami.

Jamaat Tabligh on fundamentalistlikku ja radikaalset islamit levitav islamiliikumine, mille tõelisi eesmärke ja sidemeid terroristlike rühmitustega ei ole erinevate riikide eriteenistused suutnud üheselt kindlaks teha. Jamaat Tabligh asutati 1920. aastal Indias eesmärgiga tuua moslemid tagasi algse islami juurde, järgides prohvet Muhamedi eluviisi ning öeldes lahti läänelikest eluviisidest. On juhtumeid, kus Jamaat Tabligh on moslemitel soovitanud säilitada mittemoslemitega ainult hädavajalikud kontaktid ja laitnud maha nendega igasuguse sotsiaalsete suhete arendamise. Misjonitööl (dawa) keskendub Jamaat Tabligh peamiselt nendele kogukondadele, mis on rühmituse seisukohalt rüvetatud lääne mõjutustest. Oma sõnumi edastamiseks saadab Jamaat Tabligh moslemitega kohtuma väikeseid kuni 10-liikmelisi misjonäride gruppe (jamaat) eesmärgiga kutsuda moslemeid ühispalvustele, järgida muid islami nõudeid ja siduda ka ennast ise misjonitööga. Sellise tegevusmeetodi edu on olnud suur, mistõttu on tänaseks Jamaat Tablighist saanud suuruselt teine islamiliikumine maailmas, olles esindatud seitsmekümnes riigis, sh enamikus Euroopa riikides. Euroopas on Jamaat Tabligh olnud aktiivne alates 1940. aastate lõpust, kui selle esindajad jõudsid Suurbritanniasse, kus asub hetkel ka rühmituse Euroopa peakorter.

Euroopa oli ja jääb ka tulevikus islamiterroristide üheks põhiliseks sihtmärgiks.

Kuigi Jamaat Tabligh ei ole terroristlik rühmitus, valmistab ta tihti ette vaimset seisundit radikaalsemate rühmituste ideoloogiate omaksvõtmiseks. Mõõdukad moslemid suhtuvad Jamaat Tablighi liikmetesse siiski tihti negatiivselt, pidades neid naiivseteks usukuulutajateks. Teisalt ei aktsepteeri neid ka enamik islamistlikest rühmitustest, heites neile ette apoliitilisust ja allaheitlikkust usu eest võitlemise asemel. Samas ei takista see islamiradikaalidel neid oma eesmärkide saavutamiseks ära kasutamast – Jamaat Tabligh on viljakas pind terroristlike ühenduste värbajatele, saates oma liikmeid Jamaat Tablighi katet kasutades misjonireisidele ja usukursustele. Jamaat Tablighi liikmete hilisem liitumine terroristlike rühmitustega on mitmetel juhtumitel ka kinnitust leidnud, tuntumateks näideteks on 2001. aastal Afganistanis kinni peetud John Walker Lindh, kes võitles Talibani ridades ameeriklaste vastu, ning samal aastal Pariisist Miamisse suunduvat lennukit õhku lasta üritanud Richard Reid, kes sai meedias tuntuks kui „kingapommimees”. Mõlemad olid seejuures usku vahetanud isikud ehk islamikonverdid, üks neist rahvuselt ameeriklane, teine inglane. Hiljutise näitena tuleb mainida 2008. aasta jaanuaris Hispaanias toimunud terrorismivastast operatsiooni, mille raames vahistati 14 isikut, keda kahtlustatakse terroriaktide kavandamises Barcelonas. Olemasoleva informatsiooni kohaselt oli tegemist Jamaat Tablighi nime all tegutsenud grupiga. See juhtum tõestab veelkord, et kuigi Jamaat Tablighi misjonärid otseselt ei levita üleskutseid terrorismile, on selle liikmete hulgas isikuid, kes on terrorirühmitustega seotud.

Eestit on Jamaat Tablighi liikmed külastanud regulaarselt alates 2003. aastast. Kui varasematel aastatel külastasid Jamaat Tablighi misjonärid Eestit keskmiselt paaril-kolmel korral, siis 2008. aastal oli selliste Eesti külastuste arv üle kahe korra suurem. Tendentsina võib välja tuua asjaolu, et Eestit 2008. aastal külastanud Jamaat Tablighi liikmed olid valdavalt erinevates Skandinaavia riikides alalist elamisluba või kodakondsust omavad Põhja-Aafrika või Somaalia päritolu isikud, kelle hulgas oli nii kriminaalkorras karistatuid kui ka neid, keda on alust seostada islamiäärmusluse toetamisega.

Misjonitööl keskendub Jamaat Tabligh peamiselt nendele kogukondadele, mis on rühmituse seisukohalt rüvetatud Lääne mõjutustest.

Hizb ut-Tahrir loodi 1950. aastatel Lähis-Idas. Sarnaselt Jamaat Tablighile on ka Hizb ut-Tahriri eesmärk teostada dawa’t, kui aga esimese tegevus on apoliitiline ja suunatud paremaks moslemiks saamisele, siis Hizb ut-Tahrir on radikaalne partei, mille eesmärgiks on islami õiguse ehk šariaadi kehtestamine ja kogu moslemkonna (ummah) ehk siis kõikide islamiriikide ühendamine üheks kalifaadiks, pikemas perspektiivis aga kalifaadi laiendamine üle maailma. Hetkel on Hizb ut-Tahriri peamine tugipunkt Lääne-Euroopas, aga liikumisel on suur mõju on ka Kesk-Aasias, sh eriti selle piirkonna endistes Nõukogude Liidu liikmeriikides, kus väga paljud liikumisega seotud isikud on õiguskaitseorganite poolt kinni peetud seoses osalemisega mitmete terrorirünnakute toimepanemises. Kuigi ametlikult soovitakse oma eesmärke saavutada mittevägivaldsete meetodite abil, peetakse džihaadi ehk püha sõja eesmärkide saavutamiseks õigustatuks ka vägivalda. Hizb ut-Tahrir on keelustatud enamikus araabia maades, aga 2003. aastast ka näiteks Saksamaal.

2008. aastal külastasid Eestit ka islamiorganisatsiooni Al-Waqf Al-Islami Saudi Araabia päritolu liikmed. Al-Waqf Al-Islami on Saudi Araabias asutatud heategevusorganisatsioon, mille haruorganisatsioonid on erinevates Euroopa riikides ehitanud mitmeid fundamentaalset islamit järgivaid mošeesid ja koole. Eestis on Al-Waqf Al-Islami rahastanud islamiusuliste laagreid naistele ja noormeestele.

Eesti moslemikogukonna enamiku moodustavad jätkuvalt endise Nõukogude Liidu aladelt pärit isikud, kes on Eesti ühiskonnas hästi integreerunud ning keda ei ole üldjuhul radikaalse islamiga põhjust seostada. Sarnaselt mitmetele teistele Euroopa riikidele on ka Eestis üha enam märgatav tendents, et islamiusu võtavad vastu mittesünnijärgsed moslemid. Enamiku n-ö islamikonvertidest Eestis moodustavad naisterahvad, kes on islami usu vastu võtnud oma moslemist elukaaslase või abikaasa mõjutusel. Samuti võib tendentsina välja tuua asjaolu, et islamikonvertide hulgas on suhteliselt palju kergesti mõjutatavaid või psüühiliselt ebastabiilseid isikuid. Teadaolevalt on rahvusvahelised terrorirühmitused väga huvitatud just islamikonvertide värbamisest, lootes, et see ei too kaasa õiguskaitseorganite tähelepanu ja vastutegevust. On teada mitmeid selliseid näiteid, kus erinevatest Euroopa riikidest pärit islamikonverdid on üritanud panna või ka pannud toime enesetapurünnakuid või osutanud islamiterroristidele logistilist tuge.

Mõõdukad moslemid suhtuvad Jamaat Tablighi liikmetesse siiski tihti negatiivselt, pidades neid naiivseteks usukuulutajateks.

Pidevalt suureneb Eestis ka terrorismivastase võitluse seisukohast n-ö riskiriikidest (Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Aasia islamiusulised riigid) pärit islamiusuliste immigrantide arv. Selliste isikute huvi kasv Eestisse saabumise vastu on olnud eriti tuntav pärast Eesti liitumist Schengeni viisaruumiga 2007. aasta lõpus. Sagenenud on juhtumid, kus taotletakse Eesti viisat eesmärgiga pääseda Schengeni viisaruumi ning liikuda siit edasi mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Erinevate riikide kogemus osutab immigrantide arvu suurenemisega kaasnevale ohule, et saabujate seas on ka terroristlike organisatsioonidega seotud või äärmuslikke vaateid omavaid, samuti kuritegeliku taustaga isikuid, kes võivad asuda uues asukohariigis kuritegusid toime panema, radikaalseid vaateid levitama või toetama sellise vajaduse tekkimisel islamiradikaale või tavakurjategijaid muul neile vajalikul moel.

2008. aastal pälvis Eesti moslemikogukond avalikkuse tähelepanu eelkõige seoses plaaniga rajada Eestisse mošee ja islamikeskus. 2008. aasta märtsi lõpus tegi Araabia Ühendemiraatide Sharjah’ emiraadi emiir Sultan bin Mohammed Al-Qasimi ametlikult otsuse olla valmis rahastama Eestisse mošee ja islamikeskuse rajamist. Mošee ehituse rahastamine peaks toimuma läbi Sharjah’ riikliku organisatsiooni Awqaf General Trust, mis tegeleb erinevate islami heategevusprogrammide rahastamisega väljaspool Araabia Ühendemiraate. 2008. aasta juulis said Eesti ametivõimud antud organisatsioonilt ametliku taotluse maa eraldamiseks mošee ja islamikeskuse ehituse jaoks. Seoses plaanitava mošee rajamisega tuleb mainida, et selliseid plaane on olnud mitmeid ka varem, kuid nii konkreetset pakkumist, kui seda on Sharjah’ emiiri oma, pole Eesti moslemikogukond varem saanud. Samas tuleb lisada, et Eesti moslemikogukonda koondav mittetulundusühing Eesti Islami Kogudus ning selle juhtfiguur Ildar Muhhamedšin ei ole ainukeseks mošee rajamisest huvitatud pooleks – mošee rajamiseks on otsinud iseseisvalt nii siseriiklikku kui välistoetust ka mitmed teised kohaliku moslemikogukonna huvigrupid. Kuigi mošee ehitamisega kaasneks mitmesuguseid julgeolekuriske ning tiheneksid kontaktid Eesti moslemikogukonna ja islamimaailma vahel, ei saa kindlasti väita, et mošee ehitus suurendaks otseselt terrorismiga seotud ohte. Mošee ehitamise takistamine ei lahenda moslemikogukonna kasvuga ja võimalike radikaliseeruvate isikutega seotud probleeme, sest radikaliseerumine sõltub laiematest protsessidest meie ühiskonnas, Euroopas ja maailmas tervikuna.

Kindlasti ei saa väita, et mošee ehitus suurendaks otseselt terrorismiga seotud ohte.

Vältimaks selliseid probleeme nagu paari aasta tagused sündmused Pariisi eeslinnades ja näiteks hiljutised mosleminoorte tänavarahutused ühes Rootsi väikelinnas, kus ametivõimud lõpetasid kohalike moslemite palveruumi tegevuse, on vajalik uute immigrantide võimalikult kiire integreerimine Eesti ühiskonda. See tähendab, et ei tekiks selliseid suletud miniühiskondi nagu võime näha erinevates Euroopa riikides, kus mõnes linnaosas või piirkonnas viibides ei ole võimalik saada aru, kas viibid Euroopas või näiteks mõnes Põhja-Aafrika riigis. Võttes arvesse tulevikuprognoose, mis puudutavad majanduslangust ja tööpuudust, aga samuti erinevate äärmuslikke ideoloogiaid toetavate isikute ja struktuuride huvi sellist olukorda enda populaarsuse tõstmiseks ära kasutada, ei saa see kindlasti olema kerge ja võib tekitada ühiskonnasiseseid pingeid ja konflikte. Siinjuures tuleb kindlasti mainida, et terrorismist ja sellega seotud tulevikuohtudest rääkides ei saa piirduda ainult islamiterrorismiga. Võttes arvesse arenguid Eestis, meie lähipiirkonnas ja Euroopas tervikuna tuleb ka edaspidi pöörata suurt tähelepanu ennetustööle takistamaks rassilist, rahvustevahelist, kultuurilist, usulist või kuuluvuslikku vihkamist levitavate liikumiste ja isikute tegevust Eestis. Tõkestada tuleb juba esimesed ükskõik millised radikalismi ilmingud, sest võttes arvesse rahvusvahelisi kogemusi on tõenäoline, et mingil hetkel võib radikalism muutuda ekstremismiks ja ka terrorismiks, olles seetõttu vaieldamatult ohtlik nii meie riigi kui ka rahvusvahelisele julgeolekule. Ekstremismi levitamise ennetamiseks Eestis ei piisa ainult õiguskaitseorganitepoolsete meetmete rakendamisest – vajalik on tõsta ühiskonna teadlikkust vihkamist ning vägivalda propageeriva äärmusluse ohtlikkusest.

Oluline roll tulevikuohtude ennetamisel on jätkuvalt ka panustamisel sellistesse terrorismiga otseselt või kaudselt seotud valdkondadesse nagu terrorismi finantseerimise ennetamine ja tõkestamine, relvade ja lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise ennetamine ja tõkestamine, strateegiliste objektide ning kaitsealuste isikute julgeoleku tagamine, massihävitusrelvade ning nende valmistamiseks vajalike materjalide ja teiste strateegiliste kaupade ebaseadusliku kaubanduse ennetamine ja tõkestamine, illegaalse immigratsiooni ennetamine ja tõkestamine ning organiseeritud kuritegevuse tegevuse pärssimine. Samuti on nende tulevikuohtude ennetamisel oluline osa rahvusvahelisel ja siseriiklikul koostööl, mis tähendab, et lisaks infovahetusele erinevate korrakaitse-, julgeoleku- ja luureasutuste vahel ja sellele, et kõikidel eeltoodud ohtudega kokkupuutuvatel struktuuridel on ühine arusaam sellise võitluse olulisusest, eesmärkidest ning ülesannetest, peavad siseriiklikud ekstremismi ja terrorismivastased meetmed olema kooskõlas rahvusvaheliselt kasutusel olevate meetmetega.