Inimõigused eile, täna, homme
10. detsembril 1948. aastal võeti ÜROs vastu inimõiguste ülddeklaratsioon. 70 aastat hiljem on seega põhjust küsida, kuidas vaatame inimõigustele praegu ja kas deklaratsioonis esitatud põhimõtted on jäänud samaks. Diplomaatia detsembrikuu number ongi pühendatud inimõiguste olukorrale.
Mart Nutt kirjutab inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtetest. „Inimõigused on olnud pidevas muutumises. Lisandunud on uusi inimõigusi, eriti sotsiaalsete ja kollektiivsete õiguste vallas. Lisandunud on infotehnoloogia, sotsiaalmeedia arenguga seonduv, aktuaalsed küsimused on privaatsus, identiteet ja heaolu. Ilmselt tekib arutelu ka tehisintellekti ja inimõiguste teemal,“ kirjutab ta.
Mart Nuti artiklit kommenteerivad Oliver Loode ja Mall Hellam.
Diplomaatia on teinud intervjuu Ukraina ühe praeguse aja tuntuma inimõiguste kaitsja, sealse Helsingi grupi ühe juhi Evhen Zahharoviga. „Ma tuletan meelde, et kui inimõiguste deklaratsioon 10. detsembril 1948. aastal vastu võeti, siis Nõukogude Liit ja tema satelliidid hääletamisel ei osalenud. See dokument võeti vastu ainult tänu liitlaste paindlikkusele,” meenutab Zahharov.
Eestil lasub moraalne kohustus põgenikke aidata, arvab riigiõiguste tudeng Karl Lembit Laane. „Olgu me Lääne-Euroopaga võrreldes veel nii vaesed kui tahes, kuulume me ikkagi maailma enim arenenud riikide ja „kuldse miljardi“ hulka – kui Liibanon on sunnitud leppima 1,5 miljoni põgenikuga (peaaegu neljandik rahvastikust), siis kuidas saaks abistamast loobuda Poola (mis on per capita poolteist korda rikkam), Eesti (umbes kaks korda) või Austria (5,5 korda rikkam), rääkimata taas kord Lääne-Euroopast?“ küsib ta.
Nurlan Alijev annab ülevaate spioonijahist Venemaal. „2018. aastal on vahistamised eri piirkondades muutunud üha levinumaks. Kinnipeetud viiakse Lefortovo kinnipidamiskeskusse, mida haldab FSB. Kinnipidamise sanktsioneerib Moskva Lefortovo kohus. Avalikkus ja ajakirjandus avastavad uusi „reetureid ja spioone” tihtipeale täiesti juhuslikult, kuuldes neist näiteks ühiskondliku järelevalvekomisjoni liikmete käest, kes ka ise kohtavad neid juhuslikult vanglate seisundit üle vaatamas käies,“ nendib Alijev.
Piret Kuusik luges uusi raamatuid rahvusvahelise poliitika kohta.