Hirm ja jälestus piirideta maailma ees

1981. aastal leidsid Michigani ülikooli teadlased ülemaailmse väärtuste uuringu raames, et nigeerlased on sama õnnelikud kui läänesakslased, ehkki nad on materiaalselt palju halvemas olukorras. Peaaegu nelikümmend aastat hiljem on situatsioon radikaalselt muutunud. Viimaste uuringute kohaselt on enamikus maailmas õnnelikkuse tase otseselt seotud rahvamajanduse kogutoodanguga ühe inimese kohta.

Interneti levik võimaldab noorel aafriklasel või afgaanil üheainsa hiireklõpsuga näha, kuidas elavad eurooplased. Inimesed ei võrdle enda elu enam mitte naabri, vaid maakera kõige jõukamate asukate omaga. ELi pehmet jõudu, mida teised peavad nii ligitõmbavaks, peetakse liikmesriikides nüüd hoopis ohuks, mida nende teiste paikade elanikud võivad tulevikus kujutada. Nutitelefonide ja ühismeedia abil on palju hõlpsam piire ületada, ent ometi oma etniline ja religioosne identiteet säilitada. Saab edasi olla süürlane, kui ka elada ja töötada Londonis või Berliinis. Saab olla pidevas ühenduses inimestega, kes jäid maha, või vähemalt jälgida reaalajas selja taha jäänud kodumaa uudiseid. Niisuguses ühendatud maailmas tähendab ränne – erinevalt möödunud sajandi demagoogide pakutud utoopiatest – otsekohest ja radikaalset muutust.

21. sajandi revolutsioon ei nõua ideoloogiat, poliitilist liikumist ega poliitilist juhti. Inimene ei vaheta mitte valitsust, vaid geograafiat. Kollektiivsete unistuste puudumine muudab rände uute radikaalide loomupäraseks valikuks. Oma elu muutmiseks ei ole vaja mitte erakonda, vaid paati. Tingimustes, kus sotsiaalne ebavõrdsus kasvab ja sotsiaalne mobiilsus väheneb sellistes riikides nagu Ukraina või Venemaa, on lihtsam ületada riigi- kui klassipiir. Kuid migrantide revolutsioon suudab kergesti äratada kontrrevolutsiooni ja muuta põhjalikult meie demokraatia palet.

Ajalooliselt on demokraatia kujutanud endast meetodit, mille abil Euroopa on lõiminud võõraid ja avanenud maailmale, kuid sama hästi võib see olla väljaarvamise ja sulgumise instrument. Tohutu hulk solidaarsusakte sõja ja tagakiusamise eest pagevate põgenike suhtes, mida võisime möödunud aastal Lääne-Euroopas näha, on tänaseks jäänud vastupidise varju: levib pelgus, et niisugused võõrad ohustavad heaolumudelit ja traditsioone, et nad naiste õigusi ohustades hävitavad liberaalse ühiskonna. Konservatiivid kardavad, et migrantide vool tähistab Euroopa rahvusriikide kultuuri surmaotsust. Kartus radikaalse islami, terrorismi ja kuritegevuse ees ning üldine ängistus võõrapärase ees seisavad kõlbelise paanika keskmes. ELis tunnevad paljud end mannetuna – mitte üle miljoni ulatuva põgenike massi ees, kes on palunud varjupaika, vaid sellise tulevikuväljavaate ees, milles migrandid lakkamatult ületavad meie piire.

Senise elanikkonna vananemise ja kahanemise väljavaade, mida maalivad meie ette rahvastikuteadlased, on hakanud hirmutama isegi kindlameelsemaid eurooplasi. End ohustatuna tundev enamus on kerkinud poliitikas mõjukaks jõuks. Mitte ainult sellised äärmuslikud erakonnad nagu Rahvusrinne Prantsusmaal ja UKIP Suurbritannias, vaid ka Ungaris valitsev Fidesz ja Poolas võimul olev Õiguse ja Õigluse partei peavad oma ülesandeks esindada sedasamust „ohustatud enamust”. Nad kardavad ja jälestavad „piirideta maailma” ideed ning nõuavad ELi, millel oleks üheselt määratletud ja korralikult kaitstud piir. Nad on veendunud, et kriisi on põhjustanud kosmopoliitse mõttelaadiga eliidi ja hõimulise mentaliteediga sisserändajate vandenõu.

See olukord muudab radikaalselt Euroopa poliitikat ja paljude maailmajao elanike maailmavaadet. Kui nad veel eile nägid oma turvalisuse panti väljavaates, et Euroopat ümbritsevad liberaalsed demokraatiad, kes taotlevad liidu liikmeks saamist, siis täna nad loodavad, et neid ümbritsevad sõbralikud režiimid, olgu liberaalsed või mitte, kes tahavad ja suudavad peatada massilise inimvoo. Võõrastele nii ligitõmbavat pehmet jõudu peavad liikmesriigid nüüd nõrkuse allikaks.

Artikkel ilmus algselt ajalehes Financial Times. See avaldatakse siin autori loal.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.